Just 1990te aastate keskpaik oli põnev aeg, mil sündis mitmeid uusi autoklasse. Siis panid jaapanlased aluse tänaseni kestvale linnamaasturite buumile, tuues turule kaks kõva nime, kes automaailmas tänaseni ilma teevad. Toyota esitles 1994. aasta Genfi autonäitusel RAV4 ning Honda tõi järgmisel aastal välja esimese CR-V. Septembrikuisel Tartu autonäitusel oli uus 6. põlvkonna Honda CR-V esmakordselt Eestis suurema publiku seas.
Nii Toyota RAV4 kui Honda CR-V on üliolulised mudelid Eestiski ning mõlemad on kerkinud ka siinsete uute autode müügitabelite absoluutsesse tippu. Nii oli nt CR-V 2013. aastal läbi aasta enimregistreeritud uus sõiduauto Eestis, eespool erinevaid Toyotasid ja Škoda Octaviat.
USAs on uus CR-V juba eelmisest aastast saadaval, kuid Euroopasse jõudis ta alles nüüd kui tootmisse jõudis ka pistikhübriid. Seejuures ei ole uus 6. põlvkonna CR-V mitte ainult esimene pistikhübriidina saada olev CR-V Euroopas, vaid siinkandis üldse esimene PHEV-Honda.
Eelkäijatega võrreldes on uus CR-V teinud suure sammu ülepoole ja seda igas mõttes. See samm on loogiline, arvestades, et vahepeal on HR-V ja CR-V vahele lisandunud ZR-V ning seega pidi CR-V Honda mudelirivis sammu ülespoole tegema. Pikkust on lisandunud 106 mm, laiust 11 mm. Siseruumi seiskohast on oluliseks näiduks telgede vahe ja see on veninud 39 mm võrra.
Salongikujundus jätkab eelmisel aastal uue Civicuga alustatud joonel ning on soliidne ja lakooniline. Tähtsamaid funktsioone juhitakse nuppude abil, ka puuteekraani loogika on selge ja arusaadav.
CR-V hübriidsüsteemid ja juhiabid on aga värskeimad, mis Hondal täna saadaval, samm edasi nii Civicust kui ZR-V-st (uueks märksõnaks on siin Sensing 360).
Bensiinimootor töötab siingi enamasti elektrimootori tarbeks elektrit tootes, kuid uudisena on süsteemis nüüd ka kaheastmeline käigukast ning teatud sõidurežiimides liigub auto ka bensiinimootori jõul.
Tavahübriidil mahutab aku 1,06 kWh, pistikhübriidil aga 17,7 kWh ja sellest võiks WLTP-standardi kohaselt jätkuda 82 km läbimiseks. Mõningase üllatusena ei tähenda suurem aku siin järeleandmisi mahutavuses, hoopis vastupidi. Nimelt on pistikhübriid-CR-V pakiruum hübriid-CR-V omast 72 liitrit suurem – hübriidi väike aku asub pakiruumi põhja all, pistikhübriidi oma aga tagaistmete all. See aga tähendab, et kardaanile seal kohta ei ole ja seega on e:PHEV erinevalt e:HEV-st igal juhul esiveoline.
Selles autoklassis on oluline ka järelhaagise vedamise võimekus. CR-V tavahübriidile võib sappa võtta kuni 750, pistikhübriidile aga kuni 1500 kg kaaluva haagise, kusjuures erinevate sõidurežiimide sekka on seda arvestades viimasele lisatud ka spetsiaalne Tow (vedu) -režiim.
Sõltumata sellest, millise hübriidiga parajasti tegemist, viib uut CR-V-d edasi 2-liitrine neljasilindriline bensiinimootor. Ka selle näitajad on veidi paranenud, uued „strateegilised mõõtmed“ on 109 kW ja 188 Nm. Märkimist väärib ka, et kui seni jaotas nelikveosüsteem tagasillale kuni 40% momendist, siis nüüd kuni 50%.
Pistikhübriidide ametlik kulunäit on asi, mis palju vaidlusi tekitab. On ju seni, kuni auto sõidab elektriga, bensiinikulu ümmargune null, sealt edasi aga suuremgi kui tavaautodel. CR-V pistikhübriidi puhul on WLTP-standardi kohane kulunumber tõesti 0,8 l/100 km, ent Honda ei tee saladust, et tühja akuga sõites on see number 6,2 l/100 km.
Kui enamasti tähendab pistikhübriidiga sõit seda, et kui elekter akust otsa saab, jätkub sõit tavahübriidina. CR-V puhul on arvestatud vajadusega, et mõnel pool ei tohi teatud piirkondades sisepõlemismootoriga sõita ning selle tarbeks suudab CR-V kas olemasoleva akuseisu „külmutada“ ehk siis säilitada hetkeseisu, või juhul, kui aku juba tühi (või tühjaks saamas), kas selle sõidu ajal uuesti täis laadida.
Uue CR-V tavahübriidi hind algab 44 500 eurost (nelikveo korral 46 900 eurost), pistikhübriidi hinnanumbriks on aga 56 900 eurot.
