Kui plokiahela tehnoloogiat kasutatakse suurtes tööstusharudes efektiivsuse suurendamiseks, võib see selle loojatele tähendada miljardites dollarites kasumeid. Näiteks kasutab startup-ettevõte Othera plokiahelat eluasemelaenude valdkonna ümberkujundamiseks. Nad teevad koostööd ühistuga, mis esindab üle 150 hüpoteegi seadjat, kelle hüpoteeklaenude summa aastas on üle 230 miljardi dollari. See on suurepärane näide suure potentsiaaliga plokiahela tehnoloogia kasutamisest.
Siiani on plokiahela tehnoloogia olnud suurte ettevõtete pärusmaa, kellel kinnisideeks mõne uue standardi kehtestamine. Näiteks väidab IBM, et nad kasutavad plokiahelat võimalusena efektiivsuse loomiseks ja oma teenuste suurest portfellist mõnede pilveteenuste müümiseks.
Kuni IBM-i plokiahela platvorm varjab end “Kognitiivsete teenuste” kardina taga, mis küll moodustab hetkel juba ligi 30% nende tuludest, ei saa me kunagi päriselt teada, millist edu neil plokiahela tehnoloogiaga saavutada on õnnestunud. Võime aga lähemalt vaadata, millega teised idufirmad tegelevad ja eeldada, et IBM teeb tõenäoliselt midagi sarnast.
Vaatame lähemalt 5 elulist plokiahela kasutamise võimalust tarneahelate jaoks, mis tunduvad olevat tulnud selleks, et jääda.
Tarneahelate teekonna muutmine läbipaistvaks
Sõna “provenance” tähendab Eesti keeles millegi päritolu või kõige varasemat teadaolevat ajalugu. See on aga ka ühe plokiahela startup-ettevõtte nimi, mis soovib selle sõnaga kirjeldavat infot tarbijatele edastada. “Plokiahela tehnoloogia pioneer alates 2013. aastast,” öeldakse Provenance'i sloganis.
2013. aastal asutatud Provenance on võtnud kasutusele 1,3 miljonit dollari suuruses investeeringuid plokiahela tehnoloogia kasutamiseks tarneahela läbipaistvuse suurendamiseks, võimaldades tarbijal täpselt näha, kust toode, mida nad osta kavatsevad, pärineb.
Kujutame endale ette tulevikku, kus igal füüsilisel tootel on digitaalne ajalugu, mis võimaldab jälgida ja kontrollida selle päritolu. Tulevikus saab klient skannida QR-koodi mistahes toidupoe kaubal, et näha teekonda, mille see toode oma tarneahelas läbis. Sellesse QR-koodi on pandud ka üksikasjalik teave, mida tarneahelas osalejad saavad kasutada toote teekonna tundma õppimiseks. Kas Provenance suudab sellises valdkonnas edukalt edasi toimida, näitab tulevik.
Luksuskaupade identifitseerimine
Veel üks startup-ettevõte nimega Everledger on kirjeldanud end kui ”digitaalse läbipaistvuse ettevõte”. Everledger pärineb Inglismaalt Londonist ning on alates asutamisest 2015. aastal kogunud endale investeeringutena kapitali veidi üle 30 miljoni dollari. Märkimisväärsete investorite hulka kuuluvad Fidelity, Mastercard ja Hiina veebigigant Tencent.
Kui rääkida luksuskaupadest, siis on siin kaubamärgid tavaliselt oma tegevuses omaette. Läbipaistvus tarneahelas muutub rohkem autentsuse tuvastamiseks.
Everledgeri blogisse piilumine näitab nende suurt keskendumist plokiahela kasutamisele vääriskivide jälgimiseks kaevandusest kuni ostja sõrmeni välja. Ligikaudu 80–90% vääriskividest kaevandavad väikesed ettevõtted või eraisikud. Detsentraliseerimise tõttu on keeruline saada infot vääriskivi päritolu, keskkonnamõju ja kvaliteedi kohta. Everledgeri viiest uuringust neli on seega keskendunud juveelifirmadele.
Näiteks kasutavad USAs asuva jaemüüja Fred Meyer juveliirid Everledgeri platvormi, et näidata kasutatavate vääriskivide teekonda nende Rock Solid kollektsioonis. Kui uuel aastatuhandel sündinud inimestel on kogunenud piisavalt vara luksuskaupade ostmiseks, saab eeldada, et nende autentsust saab selleks ajaks juba ka tõestada ja seda infot näiteks Instagramis jagada.
Plokiahel toiduohutuse tagamiseks
Uus-Meremaal on loodud bioohutuse idufirma OnSide, mis kasutab algoritme kariloomade haiguste leviku jälgimiseks. Sellise lahenduse järele tingis vajaduse ettevõtete liit nimega Covantis, mis üritab ülemaailmse kaubanduse toiminguid moderniseerida, kasutades selleks plokiahela tehnoloogiat. Seda liitu juhivad maailma suurimad toidutootjad nagu Bunge, Cargill, Glencore Agriculture ja Archer Daniels Midland.
Toiduohutuse kontrolli eeltingimus on võime jälgida täpselt, kus toode on olnud. See on näiteks IBM Food Trusti üks eesmärk. Tegemist on omalaadse võrgustikuga, mis ühendab osalejaid kogu tarneahelas.
IBMi plokiahelat kasutavad kliendid võivad ainult 2,2 sekundiga näha kogu toidu teekonda. Prantsuse supermarketite kett Carrefour väidab, et plokiahela toega toodete müük on kasvanud klientide suurenenud usalduse tõttu. Nestlé kasutab platvormi palmiõli ja piimatoodete toiduohutuse tagamiseks. Albertsons, USA üks suurimaid toidupoode, kasutab Rooma salati (mida peetakse kõrge riskitasemega toiduaineks) jälgimiseks IBMi plokiahela tehnoloogiat. Walmart kasutab platvormi lehtköögiviljade jälgimiseks ja liigub sellest ka järjest uute toodetega edasi.
Plokiahela nutilepingud
Alates 1970. aastatest on tarneahelad üritanud digitaalselt suhelda selliste algatustega nagu Elektrooniline Andmevahetus (EDI), mis üritab luua uusi kommunikatsiooni standardeid. Meil on globaalne maailm ja meil peaks olema standardite kogum, mida me kõik kaubavahetusel suhtlemiseks kasutame. Kui toode liigub tarnijalt tarbijale, ei liigu aga leping toote tarneahela kaudu. Seda seetõttu, et mitte kõik ei soovi, et kogu teave peaks olema nähtav tarneahela kõigile liikmetele. Lahenduseks võib olla nutilepingute kasutamine.
2014. aastal asutatud San Francisco startup Skuchain on hankinud avaldamata summas finantseeringu oma patenteeritud tehnoloogia Zero Knowledge Collaboration® arendamiseks, mis rakendab keerukaid juurdepääsu juhtimise võimalusi otse plokiahelas. See on keerukas viis, millega nutilepingud võimaldavad tarneahelas osalejatel kontrollida, kes milliseid andmeid vaadata saab, samal ajal kui osa andmeid saab teine osapool tegevuse optimeerimiseks siiski kasutada.
Näiteks võib nutilepingu siduda tööstusmasina anduritega, kus on võimalik jälgida nende hooldust ja kasutamist ning iga asjaomase osapoole saab lepinguliselt siduda sellega, kuidas masin on opereeritud ja kasutatud.
Tarneahela finantseerimine
Tarneahela finantseerimiseks on vaja palju raha. Näiteks Greensill Capital on 3,5 miljardi dollari suuruse väärtusega “ükssarvik”, mis on laiendanud tarneahela rahastamist enam kui 150 miljardi dollarini ja enam kui 8 miljoni kliendi ja tarnijani enam kui 175 riigis. 2011. aastal asutatud Greensill hankis kapitali tarneahela rahastamise lahenduste otsimiseks. Näiteks kui ettevõte müüb oma arved kolmandale osapoolele allahindlusega, nimetatakse seda faktooringuks.
See on äri, millega Greensill alustas. Nüüdseks on nad juba aga väikeettevõtete arvelduste finantseerimisest kaugemale jõudnud ja on seotud täiesti erinevates sektorites nagu ehitus, telekommunikatsioon, lennundus ja elektritootmine. Nad lõid maailma esimese investeerimisfondi, mis keskendub ainult tarneahela finantsvaradele. Fond sai Moody’s reitinguagentuurilt möödunud aasta märtsis A-reitingu, mis on kõrgem kui fondis tegelikult olevate ostjate nõuete kaalutud keskmine krediidireiting – seda tänu selles osalevate kindlustusandjate reitingule.
Kokkuvõtted ja järeldused
Paljud plokiahela startup´id on tegelikult ainult veebilehe kest ja valge paber, mis on alles, sest asutajad kogusid ICO-s 30 päevaga 20 miljonit dollarit aga keegi pole neist peale seda enam midagi kuulnud. Teistel startup´idel on küll välja kuulutatud plokiahela juurutamine, mis kõlab hästi paberil, kuid midagi pole saavutatud. Enamik neist on lahendused, mis otsivad probleemi, mida oleks vaja lahendada.
Nii jääbki seni plokiahela peamiseks rakenduseks krüptovaluutadega kauplemine. Tegelikult saab aga tarneahela juhtimises teha palju muutusi ja nende tegemiseks pole vaja tingimata kasutada plokiahela tehnoloogiat.