Elektriliste pardlite hinnasildid on üsna jahmatavad. Meie varasemate habemeajamismasinate võrdlustes ei ulatunud hinnad üle 200 euro ja on olnud ka vähem kui 50 eurot. Mõned masinad maksavad vaid 20 eurot.
Kuid poes leidub ka tunduvalt kallimaid masinaid. Nende võrdlemisel on aga väljakutseid. Mida kallimad, seda kitsam on mudelivalik. Mõned pardlite tootjad isegi ei paku üle kahesajaeuroseid masinaid.
Traditsiooniliselt on kõige kallimad pardlid olnud nn hoolduskeskusega masinad. Hoolduskeskus on alus, mis laeb pardlit ja puhastab samas ka automaatselt terasid.
Vahetatavatesse kassettidesse pakitud pesuaine sisaldab tavaliselt ka määrdeainet, seega peaks teeninduskeskus hoidma habemeajamismasina kogu aeg ideaalses töökorras. Lõpuks on ainus asi, mida peab ise tegema, teatud aja tagant raseerimispeade vahetamine.
Kui piirasime võrdluses olevaid raseerijaid sellega, et neil oleks hoolduskeskused, kitsendas see mudelite valikut veelgi. Selliseid masinaid on müügil vaid Braunil ja Philipsil.
Õnneks leidsid mõlemad tootjad oma valikust nii tipptasemel mudeli kui ka keskklassi hoolduskeskusega masina. Nii jõudsimegi järeldusele, et kõige kallima mudeli ostmine annab siiski lisaväärtust.
Euroopa maavõistlus
Ehkki habemeajamismasina või mõne muu väikese kodumasina päritoluriik pole enam kvaliteedi tagatiseks, ei ole kallima hinnaklassi pardleid mujalt võtta kui Euroopast ja seda ei varjatagi. Tootmisriik on selgelt nähtav nii müügipakendil kui ka masinatel endil. Braunid on valmistatud Saksamaal, Philipsid aga Hollandis.
Kvaliteeti ei häbeneta välja näidata. Disain on võib-olla lausa liigagi „särav“. Tekib küsimus, kas masinate välimus on meessoost kasutajate maitse jaoks liiga „õrn“?
Teisalt sai selgeks hoolduskeskuse kasulikkus. Kuni masinat hoida selles hoolduskeskuses ja uuendada pesuvahendit, tagab raseerija alati parima võimaliku tulemuse. Korralik hügieen peaks vähendama ka nahaärritust.
Teisalt ei ole hoolduskeskuse puudumine reisimisel ka takistuseks. Kõigi masinate aku kestab vähemalt nädala, lisaks saab pardlit laadida teeninduskeskuse enda toiteadapteriga.
Väikesed miinused ja ebameeldiv üllatus
Hinnalt soodsamate hoolduskeskusega pardlite kvaliteedi ja omaduste kohta võib öelda vaid kiidusõnu. Kõik raseerivad habeme üsna kiiresti ja täpselt. Erinevus žileti kvaliteedist on väike, kuid mingi erinevus muidugi on. Võiks öelda, et žiletiga üle käidud lõug tundub veidi siledam kui elektritoitel masina puhul, kuid pärastlõunaks pole erinevus enam eriti märgatav.
Muidugi on isegi kõige kallimatel pardlitel oma puudused. Eriti just laiema lõikeulatusega masinatel on nii võre- kui ka pöördetera puhul tüüpilised „pimedad kohad“, kus on raskem habet maha saada.
Kõige üllatavamad olid aga terade puudujäägid: Brauni terade tööala on silmaga jälgimiseks liiga peidus, Philipsi trimmerpea vahetatavad terad aga pole sama hea kvaliteediga kui pardlid ise.
Ehkki võrdluses olevate pardlite akud osutusid piisavalt kiireks laadida ning pakkusid väga head aku tööaega, tegi odavaim Philips võrdluse lõpus ebameeldiva üllatuse. Hoolduskeskuses olles läks Philips S7970 täiesti „pimedaks“ ja keeldus laadimast.
Avasime rikkis habemeajamismasina ning ei leidnud muud viga kui tühi aku. Arvasime, et defekt kuulub garantii alla ja loodame, et see on üksikjuhtum. Seetõttu ei mõjutanud juhtum masina lõplikku tulemust.
■ KÕRGEMA HINNAGA PARDLID raseerivad sujuvalt ja enamasti ilma probleemideta. Tundub, et tippmudelite hinna sees on siiski mingi staatuslisa. Nimelt läheb lõug pea sama muretult siledaks ka odavama hoolduskeskusega masinaga ning tulemus on ideaalilähedane.
Testitulemused ja kokkuvõtted leiad veebruari Tehnikamaailmast.
