Tubli abiline külmal talvel

Foto:Paul Lõiv

Kes meist ei sooviks minna külmal talvehommikul juba sooja sõidukisse ja kohe liikuma hakata? Auto käivitamine distantsilt on muutunud tõeliseks mugavusvarustuseks.

Siiani on tuntud põhiliselt kahte tüüpi autode eelsoojendeid:

1. auto kütusel töötavad põletiga vedelikusoojendid (Webasto, Ebersbächer jt), kus autosse peidetud väike ahi põletab kütust ja sellest eralduva soojusega soojendab mootoris ja salongiradiaatoris asuvat jahutusvedelikku. Sisse lülitatud veepump ja salongiventilaator suunavad soojust ühtlaselt sõitjateruumi;

2. 220voldisest vooluvõrgust töötavad (Defa, Calix jt) soojendid. Need soojendavad mootori jahutusvedelikku sellesse asetatud spiraalelemendi abil, mis soojendab ühtlaselt kogu mootorit ja/või elektripuhuriga sõitjateruumi.

Viimasel ajal on levima hakanud ka sõiduki mootori distantskäivitused, millest pikemalt allpool.

Igal eelsoojenduse tüübil on oma plussid ja miinused. Põletiga eelsoojendi võtab töötamiseks voolu auto akust ja lühikeste linnasõitudega ei suuda generaator akut uuesti täis laadida. Sellisel juhul tuleb vähemalt korra kuus akut laadijaga täis laadida, muidu võib ühel hetkel auto enam mitte käivituda. Isegi kui akut pidevalt laadida, mõjub seda tüüpi eelsoojendi auto akule surmavalt. Aku eluiga väheneb drastiliselt, sest tänapäeva akud ei kannata pooltühjalt kasutamist ja aku rikneb kiirelt.

Autonoomsel põletiga seadmel on miinuseks kõrge hind. Taimeriga seadmed algavad hinnaklassist 1500 eurot ja koos paigaldusega ja raadiopuldi ning GSM-juhtimismooduliga küünivad kuni 3000 euroni.

Vooluvõrgust töötavad seadmed on küll odavamad (kuni 1200 eurot), aga eeldavad seinapistiku olemasolu. Lisaks tuleb salongisoojenduse korral paigaldada salongi puhur, mis pole just kõige ilusam ese ja võtab ruumi.

Distantskäivitused on odavamad ja võimaldavad peale mootori soojendamise talvel ka näiteks palaval suvepäeval salongi jahutada autot käivitades. Lisaks palju muid lisafunktsioone, millest räägime allpool. Miinuseks on mootori külmkäivitus. Nimelt kui teised eelsoojendid soojendavad olenevalt välistemperatuurist mootori enne käivitamist vähemalt 0 kraadini, siis distantskäivitus soojendab sõidukit mootori enda käivitamisega nagu tavakäivitusel ja erinevalt teistest eelsoojenditest ta külmadel talvehommikutel mootorit ei säästa.

Loe täpsemalt detsembri Tehnikamaailmast.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *