St-nimelised Kiad

Foto:Tõnu Ojala

Tänavune 2017 läheb ajalukku kui aasta, kui autokaardile lisandus mitu täheühendiga „ST“ algavat uudismudelit. Otsa tegi lahti suvel saabunud Alfa Romeo esimene maastur Stelvio (vt TM 5/2017), järgnevad neil päevil Eestisse jõudvad Kia pisimaastur Stonic ja sama firma esindusauto Stinger.

Uue automudeli esmaesitlus on autofirmadele paras peavalu. Olgu töö tehtud ükskõik kui hoolega, piisab vaid ühest apsust, et halastamatu automeedia selle maatasa teeks. Aga kes ei riski, see šampanjat ei joo! Muljetavaldav on juba selle loo peategelase nimevalik – nimi „Stinger“ on tuttav ju NSV Liidu omaaegsest Afganistani afäärist, kus modžaheedid just seda nime kandnud „torudega“ naaberrriigis internatsionaalset abi osutanud vene koptereid ja lennukeid alla lasid. Seega tõsine asi!

Kia tundub väljakutseid mitte kartvat, miks nad Stingeri muidu sel suvel esmaesitluseks kohe Nürburgringile ja nüüd Mallorca RennArena ringile viisid. Aga kui meenutada, kes on Stingeri „isa“, võib seda sammu mõista, sest varem BMW M GmbH-s sama tööd teinud Albert Biermann tunneb neid radasid nagu oma viit sõrme. Ja just BMW paistabki Kia tippjuhtkonda viimasel ajal enim „panustavat“, sest Kia palgale on jõudnud ka omal ajal BMW X5 ja X6 disainerina tuntud belglane Pierre Leclercq – nii et on üsna selge, kus suunas Kia end arendada tahab!

Tavaliselt ehitab autotootja suuruselt enam-vähem lähedased mudelid samale alusele – eurooplase vaatenurgast oleks Kia puhul seega loogiline oodata Optima platvormi kasutamist. Aga võta näpust – Optima on esiveoline pereauto, korealaste vastus Passatitele ja Avensistele, Stinger aga sõltuvalt modifikatsioonist kas taga- või nelikveoline sportlik sõiduriist, mis tahab kinda heita sellistele nimedele nagu BMW 4. seeria ja Audi A5. Tõsine seltskond – kas Kia mitte liiga suurt tükki ei taha hammustada?

Nelikveolises Stingeris on tagavedu alati töös ning esirattad sekkuvad vastavalt vajadusele – see on tuttav lahendus ka rivaalidelt. Sõidurežiime on kokku viis, neist „kangemal“ juhul saab juhti abistava (ringrajal segava) elektroonika ka välja lülitada ja siis sõltub edasine juba juhi oskustest.

Kui Kia Stingerit esmakordselt USAs esitles, pöörati suurt tähtsust selle 3,3liitrisele topetturboga V6-370 hj bensiinimootorile. Oli aga päris selge, et Euroopa tarbeks tuleb kas selle mootor kõrvale või koguni asemele midagi „maalähedasemat“. Ja tulidki kõrvale – ja õnneks mitte asemele –  nii 2liitrine bensiini- kui 2,2liitrine diiselmootor. Eesti oludes on Stingeri versioonide valik siiski lühem – kas bensiini-V6 GT- või diisel GT-Line-kujul, mõlemad seejuures nelikveolisena. Käigukastiks on Hyundai-Kia kontserni 8käiguline automaat, mis õnnestub ringrajal mõned korrad siiski segadusse ajada – nii et auto undab mõned sekundid arusaamatuses „piirajas“, enne kui kast välja mõtleb, mida edasi teha…

Tegu on kiire autoga, seda sõltumata jõuallikast. Isegi 2liitrise bensiinimootoriga kiirendab Stinger 100 km/h-ni 6 sekundiga ehk pisut enam kui sekund kauem V6-mootoriga liigikaaslasest (aga nelikveo puudumine ja väiksem mootor tähendab ka 200 kg kanti ulatuvat kaaluvõitu). Oluline vahe tuleb sisse lõppkiiruses – 230 km/h versus 270 km/h (diislil 240 km/h) – aga seegi omab praktilist tähtsust vaid Saksamaa autobahn’idel.

Stinger on Kia Euroopa mudelivalikus selgelt kalleim mudel – Eesti oludes sõltuvalt modifikatsioonist kas 45 990 või 49 990 eurot – ent kui meenutada, kellega Kia end võrrelda tahab, saab Stingeri lausa poolmuidu kätte. Kas sellest piisab võitluseks BMWde, Mercedes-Benzide, Audide, Alfa Romeode ja Jaguaridega, näitab aeg. On päris selge, et mingitest suurtest müügiarvudest puhul siin rääkida ei saa, ent efektne „liikuv reklaampost“ Kia margile saab sellest Korea Gran Turismost igal juhul.

Teisest Kia uustulnukast – Stonicust – saad lugeda novembri Tehnikamaailmast.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *