Reaalsus, virtuaalreaalsus, liitreaalsus …

Foto:arhiiv

Virtuaalreaalsus on tehnikamaailmas ja ka Tehnikamaailmas teemaks olnud juba pikka aega, ning tuleb tõdeda, et viimase kahe aasta jooksul on saabunud-saabumas uus läbimurre. Juba tegutseb selles vallas sadu firmasid, loomaks nii raud- kui tarkvaralisi lahendusi. Ning peale mängude ja meelelahutuse on aina uusi eluvaldkondi avastamas virtuaalreaalsuse võimalusi ja loomas oma põnevat sisu.

Selgitame veidi. See, mida enamik meist mõistab virtuaalreaalsuse (Virtual Reality, VR) all, on tegelikult üsna laia spektri tehnoloogiate lihtsustatud nimetus. Siia alla kuuluvad ka liitreaalsus (Augmented Reality, AR, nimetatud ka kui Added Reality) ning oluliselt laiem segureaalsus (Mixed Reality, MR). Viimane ongi kõikehaaravam, liikudes reaalsuse skaalas ühest äärest teise ja hõlmates neid kõiki. Virtuaal- ja tavareaalsusi iseloomustab Milgrami reaalsuse-virtuaalsuse ruum: tavareaalsus (Real Environment), liitreaalsus (Augmented Reality, AR), liitvirtuaalsus (Augmented Virtuality, AV) ja virtuaalreaalsus (Virtual Reality, VR). Täpset piiri nende jaotuste vahele on raske kui mitte võimatu tõmmata, kusjuures tehnoloogia arenguga liiguvad need ühes või teises suunas ja on kokkuleppe küsimus, mida me üheks, mida teiseks peame.

 

Virtuaalreaalsus

Virtuaalreaalsuse (Virtual Reality) mõiste tõi esmakordselt meieni oma teoses prantslane Antonin Artaud 1938. aastal (ingl k 1958 „The Theatre and it’s Double“), ulmekirjanduses kohtame seda esimest korda Damien Brodericki teoses „The Judas Mandala“. Kuid populaarsuse saavutas see koos küberpunki kui žanri ilmumisega – tähtteosteks siin Neil Stephensoni „Snow Crash“ (1992) ja eriti Ernest Cline’i „Ready Player One“ (2011), mille alusel ilmus samal aastal Steven Spielbergi suurepärane, igale arvutimängurile kohustuslik samanimeline ulmefilm. Kui ilmusid esimesed MMO (Massive Multiplayer Online) mängud, kutsuti ka neid virtuaalmaailmadeks, kuid seal jälgisid sa oma tegelase seiklusi tavalisel arvutimonitoril virtuaalses 3D-keskkonnas. MMOs saab valida tegelase seljatagant jälgimise või nn esimese tegelase (First Person Look) vaate läbi tema silmade.

Juba veerand sajandit tagasi hakati leiutama VR-kiivreid, milles oli silmade ette asetatud kaks pisikest ekraani, üks kummagi silma jaoks. Mäletan sellist lahendust varaselt CeBITi messilt, kuid toonane arvutijõudlus ei suutnud tagada ei korralikku ekraanilahutust ega värskendussagedust. Üle paari minuti oli silmadele juba liig sellist värki jälgida. Ja nii jäi see tehnoloogia ootama restarti…

Kas see restart on nüüdseks tehtud, saad lugeda oktoobri Tehnikamaailmast!

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *