Punaväe välismaised allveelaevad

Foto:Tõnu Ojala

Kuigi nn töörahva riigi mereväel on oma ajaloo jooksul õnnestunud kasutada mitutkümmet võõramaist allveelaeva, keskendume käesolevas loos neist viiele. Need on Briti kuningliku mereväe L-55, Läti mereväe Ronis ja Spidola ning Eesti mereväe Kalev ja Lembit.

Teiste riikide kõrval on ka Vene impeeriumis mereväge peetud läbi aegade riigi suureks auks ja uhkuseks. Kuid keerulisema tehnoloogia osas, mida relva-, sh merejõud vajavad, on sageli tulnud lääne poole kiigata. Ja mitte ainult kiigata. Lähiminevikust võib näitena tuua Prantsuse kopterikandjate-dessantaluste Mistralite suurt poleemikat tekitanud hankeprobleemi, mille eesmärk oli kätte saada idapiiri taga paljukirutud NATO liikmesriigi uuemad tehnoloogilised saladused.

Ka oma esimesed allveelaevad ehitas tsaaririik lääne eeskujudele tuginedes. Veelgi enam, 1928. aastal oli punaväe koosseisus 14 allveelaeva, millest viis olid välismaa mudelid (AГ). Tingimused allveelaevade ehitamiseks olid eelmise sajandi esimeses pooles Venemaal väga viletsad, sest paljusid vajalikke seadmeid ja mehhanisme ei suutnud oma riigi tööstus valmistada ning need tuli tuua piiri tagant. Kuigi kergem olnuks valmis alused välismaalt osta, võeti suund kodumaiste allveelaevade ehitamise tõhustamisele. Sellest hoolimata täienesid punamereväe read ka välismaiste eksemplaridega ja nende seas olid ka kaks Eesti allveelaeva – Kalev ja Lembit (pildil).

Loe pikemat ülevaadet Nõukogude mereväe kätte sattunud välismaistest trofee-allveelaevadest veebruarikuisest Tehnikamaailmast.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *