Põnev ralliaasta

Foto:Raivo Remmelgas

Eesti autoralli meistrivõistluste kulminatsiooniks oli tänavu loomulikult suurt tähelepanu pälvinud Saaremaa ralli – seda ennekõike 50. juubeli puhul, aga ka Ott Tänaku osalemise tõttu. Hooaeg sisaldas aga palju muudki huvitavat.

Juba enne hooaja algust sai selgeks, et uued tuuled või vähemalt kerge briis on puhumas tehnika poolel. Ralliradadelt mõne aja eemal olnud Georg Gross otsustas naasta ja veidi kohalikku rallielu elavdada, tuues publiku ette mullu veel MM-sarjas kasutatud Ford Fiesta RS WRC. MM-i tasemel tehnika pakub pealtvaatajatele alati põnevust ja vaatemängu, aga kuna WRC-autole ülejäänud nelikveolistest autodest vastast pole, kippus Eesti meistrivõistluste etappidel nappima konkurentsi sarja üldvõidule.

Talvises Lätis sõidetud avaetapi järel Harju ja Lääne-Eesti rallidel oli Gross võistluspausi järel veel veidi roostes ning etapivõidud vananeva N-rühma tehnikaga sõitnud Siim Plangi ees jäid 30-40 sekundi piiridesse. Aga Tartu rallit võites kasvas vahe Plangiga juba enam kui kahele minutile, ja kui lisada, et absoluutarvestuse kolmas koht kaotas kolme ja poole minutiga ning et seitsmendale kohale platseerunud esiveolise auto meeskonna kaotus oli 7 minuti piires, on selge, et tipus kippus konkurentsi nappima. Napiks kujunes võitlus üldvõidule vaid Lõuna-Eesti nõudlikel teedel, kus Grossile osutasid ägedat vastupanu Egon Kaur koduste tehnikaspetside poolt ehitatud nn proto-klassi autol ja noor Soome talent Kalle Rovanperä Škoda Fabia R5 autol.

Sellega oli Grossil absoluutarvestuse Eesti meistritiitel kindlustatud ja Saaremaa rallil osales ta juba enda jaoks tavatus ametis ehk siis luges oma WRC-autos kaarti kodupublikule end näitama saabunud Ott Tänakule!

50.Saaremaa ralli lõi rekordi osavõitjate arvuga, sest autosid veeres üle stardijoone koguni 175. Näha võis mitmeid huvitavaid osalejaid, sest mitmed aktiivsest spordielust juba ammu loobunud sõitjad olid juubelivõistluseks end taas vormi ajanud ja kenasti stardirivis. Siim Plangi, kel oli selleks ajaks N-rühma neliveoliste autode meistritiitel kindlustatud, saabus Saaremaale Škoda Fabia R5 auto roolis. Kahjuks ei saanud ta sõiduvea tõttu harjumatu autoga kõrget kohta püüda, aga tuleviku tarbeks sai siiski hea kogemuse.

Tehnikaprobleemide tõttu langes konkurentsist ka Egon Kaur oma Ford Fiesta proto-klassi autoga. Proto-autode klassi loomine oligi üks tänavuse hooaja märkimisväärne trend. Kuna N-rühma nelikveolisi autosid enam ei toodeta ja peaaegu kõigil olemasolevatel on rahvusvaheline homologeering lõppenud, hakati otsima võimalust R5-autodest odavamate nelikveoliste autode ehitamiseks kohapeal. Eesmärgiks on siin vähemalt kohalikel võistlustel saada vastu R5-autodele ja seda umbes poole odavamalt. Taolisi autosid on ehitatud juba Poolas ja Lätis ning plaanitakse ka Soomes. Nii tõigi Rainer Aus endale Poolas ehitatud Volkswagen Polo ning Egon Kaur ja Priit Koik usaldasid Eesti meistrimehi oma Ford Fiestade ehitamisel. Saaremaal üllatas kõiki ka jätkuvalt rallipisikust nakatatud Margus Murakas, kes tõi starti samuti Eestis ehitatud proto-klassi Audi S1, mis oli vaatamisväärse disainiga, kuid põdes veel „lastehaigusi“ ega pakkunud konkurentsi.

Proto-klassi autode puhul on tegemist nelikveoliste autodega, mille üheks ehk kõige märkimisväärsemaks erinevuseks rahvusvaheliselt homologeeritud autodest on asjaolu, et kasutada võib ka teiselt automargilt pärit mootorit. Nii näiteks ongi Eestis koostatud Ford Fiestadel jõuallikad, mis pärit hoopis Mitsubishi Lancer Evo autodelt. Saaremaal esmakordselt osalenud Audi S1 puhul on siiski kasutatud sama mudeli mootorit. Turbomootoritel on õhuvõtuava maksimaalne läbimõõt 34 mm. Loomulikult omavad proto-autod ainult rahvuslikku homologeeringut ja nendega ei tohi võistelda FIA ametlikesse sarjadesse kuuluvatel võistlustel.

Eesti meistrivõistluste raames korraldati tänavu ka sari, mis kandis nime Estonian R2 Challenge, mis nagu nimigi vihjab, mõeldud sõitjatele R2-klassi esiveolistel autodel. Kehtis ka vanusepiirang 17-26 aastat ehk siis sari oli ette nähtud noortele võidusõitjatele, kes asusid jahtima 32 000 euro suurust auhinnafondi. Sarja võitjale kuulus sellest 28 000 eurot, mida aga ei saa kulutada omal äranägemisel, vaid see on ette nähtud osalemiseks neljal EM- või MM-etapil juunioride arvestuses. Teise ja kolmanda koha auhinnad olid vastavalt 3000 ja 1000 eurot.

Sari oli avatud ka välisvõistlejatele ning nii kujuneski jaht tiitlile ja auhinnarahadele meie Ken Torni ja lätlase Martinš Sesksi heitluseks. Saaremaa rallile vastu minnes lahutas neid kahte vaid viis punkti. Kodupubliku toetusel edestas Torn viimasel etapil lätlasest konkurenti kindlalt ja kroonitigi Estonian R2 Challenge sarja võitjaks.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *