Oli selline mootorsaag

Foto:TM

Oli 1916. aasta juulikuu, kui Turus (Soome) esitleti rahvale seninägematut riista, puulangetussaagi Arbor. Selle oli välja mõelnud kapten Robert Lagus (1863–1937). Masin suutis 40–50sentimeetrise läbimõõduga puu läbi saagida 40–50 sekundiga. Langetussaele olid patendid hangitud eelmisel, 1915. aastal.

Arbor (ld k puu) on Soome mootorsaagidest vanim, sest temaga võistlev Tapio-langetussaag sai patendi 1916. aasta maikuus ja esitleti rahvale 1917.

Arboril on edasi-tagasi liikuv saetera. Saag ise, mootor ja jõuülekandeseadmed asetsevad nn kanderaamil. Mootorsae jõuallikaks oli kahesilindriline magneetosüütega ja õhkjahutusega sisepõlemismootor Archimedes, mis kaalus 42 kg. Archimedes oli võetud kasutusele 1911 päramootorina. Kogu konstruktsioon (langetussaag) kaalus aukartustäratavad 120 kilo.

Laguse tehases Turus valmistati 1916. aastal 25 langetussaagi, aga järgmisel aastal juba pöörane kogus ehk 300 saagi – rohkem kui saag tööpäeva kohta. Neist suurem osa viidi Venemaale, kuid 1917. aasta revolutsioon katkestas kaubavoo kiiresti.

1919. aastal ei valmistatud ühtegi Arborit. Lagus kasutas aega, et luua aastail 1919–1921 uued saed, tüüp 2, tüüp A ja tüüp 3. Lustos olevas metsandusmuuseumis on väljas „uue seeria“ A-tüüp ehk toodangu kergem variant.

Niisiis ei tulnud Arborist suurt müügihitti ja valmistamine suikus 1920. aasta keskel. Arbor-langetussaagi peeti metsatöödel muude asjaolude kõrval raskelt kasutatavaks peamiselt seetõttu, et see kaalus palju ja puu langetamiseks ettevalmistamine oli aeganõudev – kuigi saena toimis Arbor etteheideteta. Sae edule ei aidanud kaasa ka asjaolu, et 1920ndail ei olnud tööjõupuudust ja tööjõud oli odav. Lisaks veel, et 1916. aastal maksis Arbor 4000 marka, aga see oli kahe tehasetöölise aastapalk.

Nagu öeldud, on Lusto muuseumi kogus olev Arbori mudel hilisem ehk kergem, algne raske mudel on Gårdskulla maamajandusmuuseumis, kuid see ei ole algupärases seisus.

Väidetavalt on vanim teadaolev patent „Lõputule kettsaele“ antud 17. jaanuaril 1905 Samuel J. Bensile San Franciscos, kuid praktikas lõid läbi portatiivsed kettsaed, mille leiutasid: Kanada veskiehitaja James Sand 1918. aastal (õigused ostis Saksa firma Festo (praegune Festool)), saed läksid masstoodangusse 1933; Dolmari asutaja Emil Lerp, kes leiutas esimese sisepõlemismootoriga sae 1927; Joseph Buford Cox ning Andreas Stihl, kes leiutasid elektrilise kettsae 1926 ning sisepõlemismootoriga sae 1929 ning lõid firma Stihl nende masstootmiseks. Raamatus „1001 leiutist, mis muutsid maailma“ (Varrak, 2010) pakutakse kettsae leiutamisaastaks 1927 ja leiutajaks Andreas Stihli.

Nõukogude Liidu esimese mootorsae valmistas 1947. aastal Siberis asumisel viibinud eesti tõlkija ja kirjanik Boris Kabur, 1950ndatel hakati seda tootma Družba nime all.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *