Mõttetu tuhk või väärtuslik teemant?

Foto:Tõnu Ojala

Looduslike ressursside nappus sunnib üha enam vaatama selliste tehnoloogiate arendamise poole, mis aitavad tööstuse jääkprodukte senisest efektiivsemalt uuesti kasutada. Eesti jaoks on üks selline jääk põlevkivituhk.

Kokku tekkis Enefit Energiatootmise põlevkivielektrijaamades 2016. aastal üle 7 miljoni tonni põlevkivituhka. Sellises suurusjärgus on tuhka tekkinud ka varasematel aastatel. Asja piltlikult iseloomustades võib öelda, et kogu ahjuaetavast põlevkivikogusest pool tuleb sealt uuesti tuhana välja, õlitootmises jääb aherainet järgi veelgi rohkem.

Põlevkivi põletamisel tekkiva lendtuha kasutamise võimalusi on uuritud 1960test aastatest (Verner Kikas alustas 1956) ning vahelduva eduga on seda krooninud ka praktilised tulemused. Nii on lendtuhk juba leidnud kasutust ehituses, põllumajanduses, ammendunud nafta- ja gaasimaardlate sulgemisel (šahtide täitmisel). Tavalise ehitustsemendi valmistamisel kasutatakse tegelikult tuhka juba aastaid, ka Tallinna teletorn on ehitatud nn tuhatsemendist. Kunda Nordic Tsement lisab oma Portland-komposiittsemendi tegemiseks kasutatavale klinkrile 20–30% põlevkivituhka. Ent siiski vaid modifitseeriva vahendina väikestes kogustes, masskasutusest on asi kaugel. Samas on katsete tulemusena leitud, et lendtuhka kasutades on võimalik tavalisest tsemendist kaheksa korda tugevamat betooni toota.

Praegu keskenduvad teadusasutused koos ettevõtetega uurimisele, kuidas kasutada põlevkivituhka massiivselt, näiteks kaevealade tagasitäitmisel ja teedeehituses, aga ka väiksemates kogustes uute hinnalise toodete, näiteks erinevate plastide ja keraamiliste segude koostises. Eesti Energia põlevkivituha omanikuna soovib muidugi sellele leida rakendusi, et tuhka õnnestuks kasudega võimalikult laialdaselt maha müüa.

Milliseid võimalusi selleks on? Loe märtsi Tehnikamaailmast!

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *