Mis asi see veel on?

Foto:Mihkel Külaots

Kas kujutaksid ette, et kunagi oleks Vjatka motorollerile peale pandud 750 cm3 Urali mootor ja loodud masin, mis mõeldud nii linna kui maastikule? Me elame imelisel ajastul – Honda on just umbes midagi sellist valmis teinud!

Honda X-ADV on mootorratas, mis püüab liita endas rolleri- ja tsiklimaailma parimad omadused – et olla hea nii linnas, kruusal kui maastikul. See näeb välja nagu roller, mis on mitu hooaega steroide võtnud ning jõusaalis liiga palju aega veetnud. X-ADV-l on “tavalise” rolleriga sarnane väliskuju, aga mõõtudelt on see hoopis teise klassi tegelane. Honda ise liigitab selle adventure-mootorrataste alla. Hea küll, proovime sellesse suhtuda nagu mootorrattasse, milles ka kübeke (või rohkem) rolleri DNA-d on.

X-ADV soovib katta esmapilgul vastandlikke huvisid – olla linnas praktiliseks tööle-koju transpordivahendiks, mis samas ka maastikul ja pikematel sõitudel end eeskujulikult ülal peaks. Kõlab täpselt nagu linnamaastur, ainult kahel rattal.

Tehnilise poole pealt: mootoriks 745 cm3 rida-kaks, mis pakub korralikku pöördemomenti juba madalatel pööretel ja üleüldse eelistab kõrgemaid pöördeid vältida. Pöördemomendi kannab tagarattale kahe siduriga robotkäigukast. Üks tava- ja kolm sportlikku sõidurežiimi muudavad vastavalt juhi soovile X-ADV kas äärmiselt säästlikuks riistapuuks või krapsakaks kihutajaks.

 

Rollerimaailma tugevused

Alustame isteasendist: see on väga mugav, lõdvestunud. Lenkstang (koos kogu esiosaga) on tavamootorrattaga võrreldes kõrgemal ja seetõttu pole käed kuidagi pinges, keha on lõõgastunud, pikad jalatoed lubavad jalgu väga erinevates asendites hoida. Sadul pakub istmikule mõistlikul määral tuge, just nii nagu vaja (kas leidub ka mõni uus mootorratas, mille sadul ebamugav on?). Rollerilikult lai ja kõrge esiosa kaitseb tuule ja vihma eest. Esiklaasi saab reguleerida viiele kõrgusele ja igas pikkuses juht leiab endale maksimaalse tuulekaitse. Selle masinaga saab sadu kilomeetreid läbida justkui lennates.

Sadula all on rolleritele omane panipaik, kuhu mahub isegi suur maastikukiiver. See on väga praktiline igapäevaseks tööle-koju sõitmiseks – sõidu ajal saab istme alla panna väikese poekoti, muul ajal ei pea kiivrit tuppa või kontorisse tassima. Lisaks on X-ADV-l kasutusel ka Smart Key võtmevaba süsteem – süütelukku pole, käivitamiseks peab võti lihtsalt mootorratta läheduses paiknema.

 

Roller + matkatsikkel?

Seal, kus mootorratastel tavaliselt paak, valitseb X-ADV juures tühjus. See rollerilik omadus peaks võimaldama pealeistumiseks jalga vaevatult üle kaherattalise visata. Just nimelt “peaks”, sest maastikusuutlikkuse nimel on vedrustuse käik üsna pikk ja masin ise suhteliselt kõrge. Iste on maast 820 mm kõrgusel, selle ees asetsev veidi madalam koht on aga nii kitsas, et saapa sealt vahelt läbi navigeerimine nõuab äärmist täpsust. Ja kui jalaga masina vastu minna, siis riskid värvi kriimustamise või ratta ümber lükkamisega. Seetõttu tuleb jalga kõrgemale tõsta ja see on endiselt sama akrobaatiline tegevus nagu tavaliste mootorrataste puhul. Kui keegi lootis, et X-ADV puhul on tegu Africa Twini analoogiga lühematele inimestele, siis nii see pole – istmekõrguste vahe on vaid 3 cm.

Kõrge istme ja laiade jalatugede tõttu tuleb seisma jäädes ka 186 cm pikal sõitjal end istmel veidi ettepoole nihutada, et jalad turvaliselt maha ulatuksid. Linnaliikluses foorist foorini sõites või tipptunnil pidevalt peatusi tehes on selline sadulas nihelemine üsna ebamugav ja kaob sellise “linnamaasturi” üks põhiargumentidest – hea tihedas liikluses tööle-koju sõita.

Sõitmiseks tuleb valida sobiv sõidurežiim ja gaasi anda, X-ADV muretseb ülejäänu eest, juht võib sõitu nautida. Hääl on ehtmootorrattalik tummine müdin, jäädes siiski viisakalt mõistlike detsibellide vahemikku. Kruusateedel on X-ADV igati toimekas ja silub teekonarusi eeskujulikult. Lahtisel pinnasel püsib masin stabiilselt, vaid päris märjas poris kipub pidamine kaduma.

 

Lisavarustus

Rollerikujulist mootorratast saab seikluslikumaks muuta lisavarustuse abil. Proovisõidurattal oli lisavarustusena kaitserauad, udutuled, viieastmelised käesoojendused ja tagakohver. Honda lubab peagi tagakohvrile ka võtmevaba lukustamise-avamise võimalust – väga mugav!

Tõsisematele metsas müttajatele saab jalatugede taha paigaldada tõelised jalarauad maastikul püsti sõitmiseks. Teoreetiliselt saab püsti seista ka olemasolevatel jalatugedel, aga need asuvad liiga ees ja asend ei ole just kõige mugavam.

 

X-ADV on asjalik ja praktiline, just nagu kõik linnamaasturid Eestimaa teedel. Aga ikkagi ei saa ma üle sellest vormifaktorist. Maksirollerid lähevad hästi kaubaks pigem Lõuna-Euroopas, meil eelistatakse ikka mootorrattaid. Vaatamata asjaolule, et X-ADV on tehniliselt igati mõistlik mootorratas, on selle välimus liiga rollerilik. Kas see on ehk masin neile noortele, kes ei suuda valida rolleri ja “krossika” vahel?

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *