Kaugemale, kiiremini, sügavamale

Foto:arhiiv

Kaks kuud tagasi kirjutasime Tehnikamaailmas, milliseid saavutusi või rekordeid on inimene teinud õhuvallas. Parafraseerides tuntud olümpiadeviisi, võtame täna ette samalaadsed üritused merenduses.

Inimene on veekogusid kasutanud mäletamatutest aegadest toidulaua täiendamiseks, liiklemiseks ja kaubaveoks või pääsemaks ligi saartele ja ülemeremaadele. Ajaloo vanima laevnikuna teame piiblikangelast Noad, kes Jahve juhatusel ehitas umbes 2400 aastat tagasi umbkaudu 135–150 m pikkuse laeva Ark, pääsemaks ülemaailmse veeuputuse eest. Kaugetel aegadel laevandati peamiselt siseveekogudel ja rannameredel, avamerele ei kiputud, sest puudusid korralikud navigatsiooniseadmed ja varustus pikemaajalisteks merereisideks. Kuid siiski osati ka vanal ajal ehitada isegi tänapäeval muljetavaldavate mõõtmetega „laevukesi“.
Kui uskuda ürikuid, siis umbes aastal 240 ehitati Kreekas Archimedese juhtimisel kaubalaev Syrakusia pikkusega 110 m, 40 aastat hiljem aga 128 m pikkune sõjalaev Tessarakonteres, millel oli 4000 aerutajat ning 3000 sõjaväelast. Vanas Roomas nii suuri laevu enam ei tehtud ja nende suurimaks jäi peamiselt Niilusel liigelnud 55meetrine kaubalaev Isis. Kõvad laevnikud olid ka viikingid, kelle loomingu tipuks oli 60meetrine laev Ormen Lange (Pikk Madu), mis ehitati Norra kuninga Olav Tryggvasoni jaoks.

Nii et kaugemale, kiiremini, sügavamale – loe oktoobrikuisest Tehnikamaailmast!

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *