Jah, härra peaminister!

Foto:TM

Valimiste eel trügivad poliitikud üha enam pildile ning viimastel aastatel on „heaks“ valdkonnaks, mida rünnates hääli loota, saanud autod. Riburada mööda teatavad erinevate maade poliitikud särasilmil, kuidas kohe-kohe (2040, 2035, 2030, 2025, äkki isegi 2020?) tõmmatakse selles või teises riigis kriips diiselmootoriga (aga veel parem kui üldse sisepõlemismootoriga) autodele ning kolitakse kui üks mees üle elektri-, vesiniku-, päikese-, kuu- ja ei tea veel mis autodele.

Selline lahmimine tuleb tuttav ette praegu ETVs jooksvast brittide pilasarjast „Jah, härra peaminister“, kus võhikust (ent see-eest agar!) peaminister James Hacker innukalt suitsetamisele piiranguid seadma asub ning tema bürokraatlik kantselei selle kava sama innukalt põhja laseb. Selgub nimelt, et üks samm toob kaasa teise, teine omakorda kolmanda ja lõpuks ei jäägi esialgsest õilsast plaanist miskit järgi.

Ehkki vajadust keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate järgi ei eita keegi – sh isegi patuoinasteks tembeldatud autotootjad mitte – ei õnnestu revolutsioon autonduses käsukorras kohe kindlasti. Valimisuimas poliitikutel on lihtne teha kogu maailma keskkonnahädades süüdlaseks autosid, ehkki Euroopa autosummutitest tulev CO2 või NOX on muu maailma liikusvahendite ja teiste (palju suuremate) saasteallikatega võrreldes kukepea. Isegi Euroopa autoturu täielik elektrifitseerimine (kõlab ju kahekümnendate aastate Nõukogude Liidu GOELRO-plaani moodi!) ei päästa maailma ning piitsaga maailma parandamise ja millegi ära keelamise asemel mõjuks hoopis paremini präänik.

Mainitud briti pilasarja vaatavad ka autofirmad. Ehkki pressiteadetes kuulutatakse üksteise võidu diislitest loobumist, näitas hiljutine Pariisi autonäitus, et tagauksed on lahti jäetud ning erinevalt vahepealsetest aastatest on diiselmootor leidnud koha nt hübriidautodes. Nii et kui peaminister Hacker peaks ühel hetkel leidma, et tegelikult on maailma hädades süüdi hoopis elektriautod – küll on keskkonnavaenulik akude tootmiseks tarviliku toorme kaevandamine ja lisaks selgub, et seda tehakse lapstööjõudu kasutades, et akude utiliseerimine ähvardab keskkonda järjekordse krahhiga, et riikide eelarved ei saa lubada loobumist kütuseaktsiisidest, et liiga rangete normide tõttu oma tootmist kokku tõmbama hakkavad autotehased saadavad tänavatele kümneid tuhandeid töötuid (loe: valijaid) jne – ning maailma päästavad hoopis kaasaegsed väikese kütusekulu ja saastenäitudega diiselmootorid, toovad autotehased oma aidapõranda alla peidetud diislid uuesti välja … kuniks järgmised valimised ukse ees on ning poliitikutel häälte püüdmise tuhinas taas katused ära sõidavad.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *