Inimkond teel Marsile

Foto:NASA

Meie ees olev tulevik tundub tume. Halbu stsenaariumeid on rohkem kui helget tulevikku ennustavaid. Mis saab edasi? Kas on võimalusi meie tsivilisatsiooni päästmiseks ja kuhu viivad ennustused? Vastus tundub hetkel üks – planeet Marss.

Äsja meie seast lahkunud kuulus teadlane, kosmoloog ja tulevikuennustaja Stephen Hawking, kes vaatamata sellele, et oli aheldatud ratastooli ning suhelda sai vaid kõnesüntesaatori abil, oli üks kirkamaid tähti teadustaevas. Tema andis oma ennustustes inimkonnale planeedil Maa aega vaid 1000 aastat, enne kui see elamiskõlbmatuks muutub. Elu viimastel aastatel tema pessimism aga süvenes ning ta lühendas seda aega vaid 600 aasta peale. Kas nägi ta juba saabuvat asteroidi või supervulkaani? Ei! Need deus ex machina stsenaariumid polnud tema vaateväljas – ta nägi seda pööraselt progresseeruvat „arengut“, kus kasutatakse ära viimsedki ressursid, laastatakse ja saastatakse meie elukeskkond ning sõna otseses mõttes lõpetab inimkond ise oma eksistentsi, kaasates ka enamiku planeedi biosfäärist. Tema soovitus oli pöörata juba praegu pilk taevasse, tähtede poole, et leida inimtsivilisatsioonile uus kodu, uus „Maa“. Sest kui on juba hilja, siis on hilja midagi ette võtta.

Kui me vaatame arengut puhtalt füüsiliselt, siis oleks nagu aega meeletult: alles ca 600 miljoni aasta pärast hakkab Päikese eredus niivõrd tohutult kasvama, et selle protsessi tulemusena kaob atmosfäärist süsihappegaas, mis viib taimede ja vetikate väljasuremisele, mis omakorda katkestab hapniku tootmise ning kogu tuntud bioloogiline elu, sh inimene hävib. Edasi suureneb Päikese radiatsioon 3,5 miljardi aasta jooksul 40% võrra, veel edasi paisub Päike Maa orbiidini ja muutub punaseks hiiuks, mistõttu kaob ka Maa. Tunduks nagu olevat aeg atra seada?

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *