Gagarini hukkumine

Foto:NASA

27. märtsil 2018 möödub 50 aastat maailma esimese kosmonaudi Juri Gagarini hukkumisest. Selle kohta on aastate jooksul välja käidud arvukalt teooriaid, nii reaalseid kui ka päris ulmevaldkonda kuuluvaid, kuid päris ühest vastust ei saa vist kunagi olema.

Lennuk MiG-15UTI, millega sooritasid oma viimase lennu Juri Gagarin ja Vladimir Serjogin, oli 1949. aastal Nõukogude Liidu õhujõududes kasutusele võetud MiG-15 õppe-treeningvariant. Hävitajana sai MiG-15 lahinguristsed 1950. aastal Korea sõjas ning oli seal läänemaailmale tõsiselt halvaks üllatuseks. 1968. aastaks oli lennuk põhjalikult tuttav nii pilootidele kui ka maapealsetele teenistustele.

1968. aasta 27. märtsi hommikul kell 10.18 startisid Gagarin ja Serjogin Moskva-lähedaselt Tškalovski lennuväljalt sooritama harjutust nr 2. See nägi ette 4300 meetri kõrgusel 15-, 30- ja 45kraadise kaldega ringide ja kaheksate tegemist – iseenesest täiesti lihtne ülesanne. Lend pidi kestma vähemalt 20 minutit, kuid juba kell 10.31 teatas Gagarin baasi, et ülesanne on täidetud ja palus luba tagasi pöörduda. See jäigi viimaseks sideseansiks lennukiga…

Mis siis juhtus? Loe märtsi Tehnikamaailmast.

Kahjuks on artikkel pealiskaudne ning kohati ebapädev. Eks see on ka mõistetav, kuna autorid ei valda teemat ning neil pole vastavat kogemust. Soovitaksin niisugustel puhkudel konsulteerida ning meil Eestis on veel inimesi, kes on lennanud lennukil UTI MiG-15 ja on olnud kaasatud lennuõnnetuste uurimisse tollases riigis. Gagarini hukkumise kohta on kirjutatud palju, kuid nendele erinevatele allikatele viitamine vajab sõela vastava kompetentsi näol. Näites, samal ajal ajakirjas Imeline ajalugu on mainitud, et Gagarin hukkus katselennul... Niisugune pinnapealsus tekib, kui loetakse liiga palju või siis hoopiski erinevate versioonide segu. Kuna artikkel on juba ilmunud, siis arvatavasti saate järgmise, parendatud kujul acaldada alles aasta pärast, kui üldse.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *