Farnborough, UK, EU

Foto:Teodor Luczkowski

Viimast korda toimus Farnborough’ lennundusnäitus Euroopa Liidus. Brexiti teema polnud näitusel küll põhiline, ent ignoreerida seda ka ei saanud.

Näituse avapäeval külastas Briti peaminister Airbusi väljapanekut ja otsis lepitust Airbusi juhiga, kes on viimasel ajal olnud väga kriitiline Brexiti-järgsete kaubandusreeglite määramatuse üle. Samal päeval tutvustati brittide nägemust uuest hävitajast ja teiste eurooplaste kaasamisest projekti.

Projekt Tempest
Eelmisel aastal teatasid Prantsusmaa ja Saksamaa ideest luua eurooplastele uus hävituslennuk. See tähendanuks olulist muutust võrreldes senise Eurofighteri projektiga, milles Suurbritannia osaleb ja Prantsusmaa mitte. Nüüd tutvustati näitusel brittide kava olla hoopis uue hävitaja väljatöötamisel eestvedajaks ja kutsuti teisi koostööle. Väljakuulutatud Tempesti nime kandvas projektis osalevad BAE Systems, Rolls-Royce, Leonardo ja RAF, oodatud on Rootsi, Jaapani ja Türgi firmad ning ei välistata, et prantslased-sakslased löövad samuti kaasa. Nimevalik on tabav, sest sama nime kandis ka brittide Teise Maailmasõja aegne hävitaja, mis oli Hawker Typhooni edasiarendus. Kavandatakse nii mehitatud kui mehitamata versiooni, relvastusse loodetakse uus lennuk võtta 2035. aastal. Siis oleks Kuninglikus Õhuväes üheaegselt kasutusel koguni kolm hävituslennuki mudelit – Tempest, F-35 ja Eurofighter Typhoon. Seda 2040. aastani, kui Eurofighterid saadetakse erru. Airbus tervitas brittide algatust kui kiiduväärt panust Euroopa kaitsetööstuse arendamisel.

100+ tonnised
Võrreldes eelmise näitusega kaks aastat tagasi on näituseala tublisti laiendatud ja juurdetulnud alale paigutati kolm suurt kaubalennukit. Kaks neist olid Boeing 747 viimased mudelid ja kolmas neist üksjagu vanem An-124 Ruslan. Kuni 140 tonni kaupa peale võttev Boeing 747-8F sai hiljuti lisatellimuse 14 lennukile tuntud kullerifirmalt UPS, tõstes 747-8F tellimuste koguarvu üle saja. Tagantjärgi tarkusena võiks öelda, et Airbus loobus 2007. aastal ilmaasjata oma suurima mudeli A380 kaubaversiooni väljatöötamisest. Sõlmitud tellimused olid tol ajal lennukile A380F veel jõus, sealhulgas UPSilt. Seevastu nõudlus nelja mootoriga reisilennukitele Boeing 747-8i ja A380 hetkel praktiliselt puudub, vaid Emiratesi hiljutine lisatellimus lennukitele A380 hoiab Airbusi tootmisliini veel lähitulevikus vaikselt käigus. Mahukate kaubalennukite tuleviku osas ollakse pisut optimistlikumad.
120-tonnise kandevõimega An-124 pole enam tavaline näitusekülastaja. Üks lennuki peamistest kasutajatest Volga-Dnepr Airlines on aga äsja olulise uudise edastanud. Aprillis teatati, et loobutakse edasisest osalemisest projektis SALIS, mille korraldada on NATO suuremad õhuveosed. Veelgi suurem, An-124 baasil loodud 250-tonnise kandevõimega kuuemootoriline Antonov Airlinesi An-225 seekord Farnborough’ lennuväljal ei maandunud. Küll osales ta kolm kuud tagasi toimunud Berliini lennundusnäitusel meenutamaks, et õhu kaudu on võimalik Antonovi abiga toimetada ka sellist lasti, mis tavatranspordilennukisse ei mahu. Ukrainlaste Antonov Airlines on NATO veoste suhtes kindlasti leplikumalt meelestatud kui Volga-Dnepr. Pikka aega on arutatud võimalusest ehitada mõni An-225 lisaks, kuid seni on ainus seda marki lennuk suutnud eritellimused täita. Veel veidi aega on An-225 maailma suurim lennuk, seejärel loovutab ta tiitli peatseks esmalennuks valmistuvale, samuti kuuemootorilisele Stratolauncherile.

Pisi-Airbus
Airbus ei raisanud aega ja praktiliselt kohe pärast 50,01% osaluse vormistamist Bombardieri C-seeria reisilennukeid tootvas ja turustavas firmas CSALP muutis ta lennukite nimed Airbusi klientide jaoks mõistetavamaks – CS300 on nüüd Airbus A220-300 ja CS100 A220-100. Ümbernimetamisele järgnes kohe ka teine uudis – USA lennukompanii JetBlue soovib osta 60 A220-300 lennukit. Ebameeldiv üllatus Brasiilia Embraerile, sest JetBlue lennukipargis on praegu 60 lennukit E190 ja E195E2 oleks olnud brasiillaste meelest JetBlue loogiline valik. Juuli tõi veel ühe hea uudise A220 jaoks, lennukil olevate mootoritega Pratt & Whitney PW1500G lubatakse nüüd lennata 180 lennuminuti kaugusele lähimast lennuväljast. Pole üllatav, et Airbusi ja Bombardieri lähenemine tõi läbirääkimislaua taha nende põhirivaalid Boeingu ja Embraeri. Kuidas koostöö täpsemalt välja hakkab nägema, pole veel lõplikult paigas, ent kindel on see, et koostööleping tuleb. Bombardier saab nüüd taas keskenduda regionaalliinide lennukitele ja seda ta ka teeb. Uudiseks on uue, Athmosphere’ nimelise salongikujunduse pakkumine lennukites CRJ900. Seda tüüpi lennukeid kasutab teatavasti meie Nordica ja Skandinaaviast Tallinnasse lendamiseks SAS. Lisaks jätkab Bombardier 80kohaliste turboprop-mootoritega Q400 tootmist ja selle mudeli kliente on jätkuvalt juurde tulemas.

Airbus ja Boeing
Austraalia lennukompanii Qantas on mõlemale lennukitootjale esitanud üleskutse lõpuks ometi luua reisilennuk, mis suudaks vahemaandumiseta lennata Austraalia suurlinnadest Londonisse. Qantase unistusele ollakse ju niivõrd lähedal, sest otse saab roheliselt mandrilt juba Londonisse lennata, kui reisi alustada Austraalia lääneranniku linnast Perthist. Qantas avas märtsis lennuliini Perth-London lennukiga Boeing 787-9, nende linnade vahemaa on 14 500 km. Oktoobrist taastab Singapore Airlines lennud oma kodubaasist Newarki Airbus A350-900 pikendatud lennukaugusega versiooniga ULR. 15 350 km läbimine kestab ligi 19 tundi ja sellise reisi väljakannatamise hõlbustamiseks võetakse pardale vaid 161 reisijat ja turistiklass puudub seal üldse. Qantase soovitud lend kestab veel tund aega kauem ja nii Boeing kui Airbus alles kaaluvad, mis mudelit sellisteks lendudeks kohandada. Selge on see, et ülearu suure nõudlusega arvestada ei saa. Boeingu meelest võiks teha Qantase soovlennuk 777 uue versiooni baasil, ent ei välistata ka suurema lennukaugusega 787 Dreamlineri versiooni. Airbus pole samuti veel otsustanud, kas lennukaugust tasub lisada A350 versioonile 900ULR või suuremale A350-1000le.
Kui ülipika liini lennuki suhtes pole veel otsustatud, siis kaks uut suurtootjate reisilennukite versiooni olid näitusel kohal. Inglismaale oli Boeing kohale toonud uusima ja väikseima 737MAX versiooni 7, Airbus uute mootoritega A330neo. Viimast peetakse küll rohkem säästuvariandiks, sest kaasaegsem on samas klassis nende uuem mudel A350, mille müük edenebki paremini. Näituse lõpupäevadel saabus kohale Airbusi suurim lennuk A380. Tähelepanuväärne on see muidu viimaste lennundusnäituse tavaeksponaat seetõttu, et tegemist on A380 järelturu avanemisega. Kümme aastat Singapore Airlinesi liinidel lennanud A380 uueks kasutajaks on Portugali lennukompanii HiFly.

Ostukokkulepped
Näituse korraldajate jaoks on näituse õnnestumise hindamisel külastuste arvu kõrval enamgi oluline sõlmitud lepingute rahaline maht. Ühe arvuna kajastades oli tehingute kogumaht 192 miljardit dollarit. Kuigi mõnede meelest pakub lepingute sisu huvi vaid asjaosalistele, on siiski hea teada, millised lennuvahendid endale näituse raames ostjad leidsid. Reeglina pole tegemist loomulikult näitusel teineteise leidmisega, vaid näitusel valitseva meediahuvi toel varasemate kokkulepete kinnitamisega. Airbus teatas 431 lennuki võimalikust müügist. Võimalikust seetõttu, et vaid vaevalt veerand neist (93) on kindlad tellimused. Odavlennukompanii AirAsia X ostab juurde 34 A330neo suuremat versiooni. Mehhiko Viva Aerobus suurendas oma A321neo tellimuste arvu 25 võrra. Kümne A320neo ostja eelistas esialgu avalikkusele tundmatuks jääda nagu ka saja Boeing 737 MAXi ostja.
Boeingu väljakäidud müüginumber oli Airbusi omast veelgi suurem – 673 lennukit. Taas on lõviosas tegemist esialgsete lepetega meedia jaoks tundmatutele klientidele. Teadaolevatest ostjatest soovib Hawaiian kümmet 787-9 Dreamlinerit. Liisingufirmadest ostab Aviation Capital Group 20 MAX8-t, samapalju ka Air Lease Corporation, ent viimasel lisanduvad veel 55 ostuoptsiooni. Kaubalennukite osas lisandus viis esialgset tellimust 747-8F-le ja DHL ostis 14 väiksemamahulist mudelit 777F.
Tühjade kätega ei lahkunud näituselt ka Embraer. Kokku oli kõne all enam kui 300 uue reisilennuki müük, neist saja E175 ost USA lennufirmale Republic Airlines on kindel kokkulepe.

Järgmine suurem lennundusnäitus Euroopa Liidus toimub 2019. aasta juunis Pariisis, Le Bourget’ lennuväljal, nagu ikka.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *