Elektrivormelite tulevikuvisioonid

Foto:FIA Formula E

Kolmandat hooaega kihutavad maailma suurlinnade tänavaradadel elektrivormelid, mille populaarsus nii autotootjate, tarnijate, sponsorite kui ka publiku seas jõudsalt kasvab.

Tegelikult on FIA Formula E sarja ülemaailmne menu korraldajaid endidki üllatanud. Kui sarja eestvedaja Alejandro Agag oli võitnud FIA poolt välja kuulutatud konkursi ja elektrivormelite sarjale toetajate otsimist alustanud, väitis ta oma esitlustes, et aastaks 2018 ehk viiendaks hooajaks on osalemas vähemalt kolm suurt autotootjat. Aga selle väitega pani hispaanlane põhjalikult mööda!
Juba täna, mil käimas on Formula E sarja kolmas hooaeg, on oma tiimidega esindatud kuus autotootjat ja lisaks veel kolm elektriautode spetsialiseerunud ettevõtet ning kümnest osalevast tiimist pole vaid üks ühegi autovalmistajaga seotud. 2018. aasta sügisel, mil algab viies hooaeg, kasvab stardirivi 12 võistkonnale ja juba lähikuudel lubas Agag teatada veel kahe kuni kolme suure autotootja liitumist sarjaga. Üheks neist pürgib Mercedes, mille juhtkond on oma huvist juba ametlikult märku andnud.

Õiged otsused
Sarja korraldav ettevõte Formula E Holding eesotsas Alejandro Agag’iga panigi algul paika plaani viieks aastaks, aga juba esimese hooaja käigus seda plaani korrigeeriti. Alustati ju esimesel hooajal, 2014. aasta sügisel täiesti ühesuguste autodega, mille konstrueerimise ja selle varustamisel vajaminevate kõrgtehnoloogiliste elementidega olid tegevad ka F1st tuttavad nimed – McLaren oli vastutav jõuülekande ja elektroonika eest, Williams tarnis akud ning Renault’ ülesandeks oli kogu süsteemi integreerimine ühtseks tervikuks ja samuti elektriajami valmistamine. Auto konstrueeriti täiesti uues ettevõttes Spark Racing Technology ja abiks oli võidusõidumaailma üks tuntumaid autoehitajaid Dallara.
Esialgu oli eesmärgiks teiseks hooajaks lasta vabaks elektrimootorid, kolmandaks akud ja viiendaks ka autod. Esimene plaan tehti teoks ja alates 2015. aasta sügisest kihutasidki radadel Sparki autod, aga suuremal osal tiimidest olid kas omad või koostööpartnerite jõuallikad. Akude osas otsustati siiski jääda ühe tarnija juurde ja sama otsus tehti ka autode puhul. Põhjuseid oli selle otsuse puhul mitmeid, aga üks ja peamine oli kulude kasv, mille tooks kaasa konkurents. Mängus on siiski erinevad autotootjad ja kui lubada igaühel ehitada oma auto, siis toimuks ilmselt midagi sarnast F1ga, kus kulutused on kasvanud taevastesse kõrgustesse.
Mis aga puutub akudesse, siis oleks ka nende puhul (vähemalt tänases situatsioonis) tegemist kulude tempoka tõusuga, sest elektriautonduse tarvis käib hetkel äärmiselt suurte investeeringute toel massiivne uurimis- ja arendustöö ning nende vabaks laskmine Formula E sarjas oleks tähendanud hüppelist tõusu tiimide eelarvetes.

Areng mõistlikus tempos
Kuna esialgu ei võimaldanud akude mahtuvus võidu kihutada enam kui 25-30 minutit, tehti juba esimesest hooajast peale otsus, et võistlused kestavad 50-60 minutit ja boksipeatuse ajal vahetavad sõitjad autot. Algul tundus see idee paljudele kummalisena, aga tänaseks on pea kõik osalised, ka autotootjad, taolise autospordi jaoks ehk veidi ekstreemse lahendusega igati päri.
Akude tarnimiseks kuulutati juba möödunud aastal välja uus konkurss, mille eesmärgiks oli, et alates viiendast hooajast oleks autod varustatud akudega, mis peavad vastu terve võistluse ehk siis 45-50 minutit. Nii saab loobuda autode vahetusest ja rahaline sääst oleks tohutu. Konkursi võitis F1 sarjast tuttav McLaren ja nii asendataksegi järgmise aasta sügisest Williamsi 28 kWh mahtuvusega akud McLareni 54 kWh akude vastu. Kombineerituna efektiivsema energia taaskasutussüsteemiga, garanteeritakse sel moel alates viiendast hooajast 45 minutiline võistlus vaid ühe autoga.
Alejandro Agag nendib, et kindlasti lasevad nad ükskord lisaks elektrimootoritele ka akud „vabaks“, aga see sõltub akude endi ja akutootjate arengust. Aga mis puutub autodesse, siis selles osas pole esialgu otsust tehtud. Vormel-1 ongi liialt kallis sel põhjusel, et seal on vabadus konstrueerida oma auto – šassii ja aerodünaamika – ja see nõuab tohutuid rahalisi ressursse.
Elektrivormelite ja elektriautonduse puhul üldse on küsimus efektiivsemate elektrimootorite, akude ja energia taaskasutussüsteemide arendamisest. Seetõttu ongi hetkel lükatud reegel, et iga tiim võiks ehitada oma auto, määramatuks ajaks edasi. Esialgu akud ja siis ükskord hiljem ehk ka autod…

Autotootjate huvi
Elektriautondus areneb suurte hüpetega ja isegi Formula E sarja esimesest hooajast möödunud aja jooksul on areng toimunud lausa revolutsioonilise kiirusega. Täna annab tikutulega leida autotootjat, kes ei panustaks elektriautode tootmisse ja see on kasvatanud ka huvi elektrivormelite võidusõidu vastu.
Võtame kasvõi näiteks Audi. Esimesel hooajal alustas elektrivormelite sarjas Abti võistkond, mis tegi Audiga koostööd populaarses Saksamaa turismiautode sarjas DTM. Esialgu kasutas Abt oma tiimi nimes lihtsalt autotootja loal Audi nime. Teiseks hooajaks, mil iga tiim võis ise ehitada oma mootori, andis Audi võistkonna käsutusse oma sportautode sarjast tuntud R18 e-tron quattro hübriidtehnoloogia, mida kohandati koostöös tiimi peasponsoriga, tehnoloogiafirmaga Schaeffler.
Eelmise aasta lõpus, mil Audi sportautode MM-sarjas osalemise ootamatult lõpetas, teatas autotootja sama hingetõmbega, et alates neljandast hooajast saab Abti elektrivormelite võistkonnast hoopis Audi Sport tehasetiim.
„Ega see pole juhus, et Formula E on massiivsel tõusulainel, sest elektriautonduse tähtsus kasvab päev päevalt,“ kommenteeris Audi Sport tegevjuht Wolfgang Ullrich. „Just seetõttu liitub ka Audi alates neljandast hooajast Formula E sarjaga.“
Pealegi sobib Audile kindlasti ka elektrivormelite sarja pealtvaatajate keskmine vanus, mis on tublisti noorem näiteks vananevast F1 publikust.

Innovaatiline, keskkonnasõbralik ja urbanistlik
Elektrivormelite sarja kontseptsioon meelitab jõudsalt nooremapoolset publikut. Ja miks ka mitte – jooksevad ju paljud tänapäevased trendid sarja puhul sobivalt ühte. Elektriautondus on oma sisult üks kaasaja suurimaid innovatsioone ja lisaks ka keskkonnasõbraliku mainega. Need aspektid paeluvad ka tänapäeva nooremat põlvkonda.
Lisaks on Formula E osanud vajutada teistele õigetele nuppudele. Etapid toimuvad suurlinnadesse ajutiselt rajatud tänavaradadel. Ja eks elektriautod olegi ju täna põhiliselt n-ö linnaautod. Pealtvaataja ei pea võistluse vaatamiseks sõitma kuhugi linnast väljas asuvale ringrajale. Elektrivormelite sarja etapil toimub kõik vaid ühe päeva jooksul – hommikul vabatreening, ennelõunal kvalifikatsioon ja pärastlõunal võistlus – mistõttu ei pea huviline keskenduma võistlusele mitmeks päevaks nagu seda autoralli või vormel-1 MM-võistlustel.
Tänapäeva kiire elutempoga nooremale sugupõlvele on taolist võidusõitu kindlasti kergem müüa ja nendes huvi äratada. Ja seda näevad ka elektriautode tootjad, kelle jaoks on tribüünidel istuvad noored nende tulevased kliendid.

Mängusõbrast spordihuviliseks
Jaanuaris toimunud maailma suurimal tarbeelektroonikamessil Las Vegases sai teoks seni suurima auhinnafondiga (1 miljon dollarit) arvutimängurite võistlus. Just nimelt Formula E poolt korraldatud võistlusel võidusõidu simulaatoritel võtsid osa mõõtu maailma parimad selle ala arvutimängurid ja elektrivormelite sarja päris autosportlased.
Peale jäi lõpuks arvutimängur Bono Huis, kes napilt edestas elektrivormelite sarja sõitjat Felix Rosenqvisti ja kolmanda koha pälvinud soomlast Olli Pahkalat. Esikümnesse mahtusid päris autosportlastest veel Jose Maria Lopez, Daniel Abt, Sam Bird ja Nelson Piquet juunior.
Las Vegase võistlus oli veel üks Formula E ettevõtmisi, millega püütakse noort publikut võita. Ja ega idee selleks ei sündinud sugugi tühjalt kohalt. Nimelt on viimased uuringud näidanud, et kui varem tekkis huvilistel esmalt huvi autospordi ja seejärel alles võidusõidumängude vastu, siis tänapäeval on asjad pea peale pöördunud. Viimase uuringu kohaselt on koguni 79% arvutimängijatel on just mängudest kasvanud välja huvi ka päris autospordi vastu.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *