Elekter saab igapäevaseks

Foto:Eurobike

Vana arusaama kohaselt on jalgratta mootoriks jalgrattur, kuid tänapäeval see väide enam paika ei pea. Ka Euroopa suurimal jalgrattamessil Eurobike Saksamaal tuli tõdeda, et jalgrattamaailmas on käimas tõeline revolutsioon – elektrimootorid on sisuliselt kõikjal.

Elektriratastele komponente tootva Bosch eBike Systemsi juht Claus Fleischer ennustas Eurobike’l, et kümne aasta pärast on suurem osa jalgratastest varustatud elektrimootoriga. Fleischeril ei pruugi seejuures õigus olla, sest võib vabalt juhtuda, et areng on sellest kiiremgi – juba tänaste tootmisplaanide kohaselt on paari aasta möödudes elektriline iga kolmas ratas.
Samavõrdselt mootorite, akude ja kogu elektritaristu arenguga kasvavad ka elektriliste jalgrataste müügimahud. Kui tavarataste müüginumbrid on vahepealsete buumiaastate möödudes sisuliselt „külmutatud“, siis elektrirataste müüjad saavad raporteerida aina uutest müügirekorditest.

Elektroonika ja mootorid
Ka Eurobike ise on tänu sellele muutunud vaata et elektroonikamessiks. Lisaks elektrilistele jalgratastele endile on väljas erinevaid navigatsiooniseadmeid, rattakompuutreid, elektrirataste detaile ja sõlmi, mitmesugust lisavarustust jpm.
Tänapäeval muutuvad nutikaks kõige tavalisemad seadmed. Selle tendentsi üheks äärmuslikumaks näiteks on nt bluetooth-ühendusega varustatud rattapump, mis lubab rehvirõhku mugavalt nuttelefoni ekraanilt vaadata! Aga nali naljaks – see võimaldab loobuda ruumi võtvast manomeetrist ning muuta pump väiksemaks ja kergemaks.
Kuna Eurobike on eelkõige erialamess, mis mõeldud erialaspetsialistidele, oli oodatult väljas palju elektrirataste osi ja komponente. Elektrirataste tootjad ju ise enamasti akusid, mootoreid ja vajaminevat elektroonikat ei tooda, vaid ostavad need mõnelt suurelt tarnijalt – olgu tegu siis Boschi, Shimano või Panasonicuga. Nendele kolmele suurele lisandub aga pidevalt uusi konkurente – muuhulgas on kõikvõimalike pisemate tegijate kõrval selle seltskonnaga liitunud ka rehvimaailmast tuntud-teatud Continental.

Vändata tuleb ikka
Elektriliste jalgrataste puhul räägime elektrilistest abimootoritest, kus mootor töötab vaid koostöös pedaale sõtkuva ratturiga. Mootori võimsus on piiratud maksimaalselt 250 vatiga, ratta maksimaalkiirus on kuni 25 km/h. Muidugi saab ka kiiremini sõita, kuid sel juhul on mootor mitte abiks vaid tüliks.
Igati loogiline, et eriti kiiresti on elektrifitseerunud maastikurattad. Maastikul sõites on kiirused väiksemad ja seal on mootorist kõige enam abi. Elektri toel saab ette võtta pikemaid sõite ka raskemates oludes – nii et sõidurõõmu pakuvad sellised rattad tunduvalt enam.
Järgmiseks vallutab elekter linnarattad. Tööle- ja sealt tagasisõit on reeglina vaid mõne kilomeetri pikkune ja seega piisab akudes olevast energiast selleks igati.
Pakutakse ka võimsamaid ja kiiremaid rattaid, kus väntamine enam ilmtingimata vajalik ei ole ja kus sõita saab pelgalt elektrimootori jõul. Osadel ratastel pole enam isegi pedaale, nii et sel juhul räägime juba jalgrattakujulistest elektrimopeedidest – aga ka motoriseeritud ruladest. Sellised liikurid on omaette teema ning sellised rattad – ehk siis mopeedid –nii arvele võtmist kui kindlustust.

Elekter pähe!
Tavalisest raskemad elektrirattad panevad proovile ka pidurid ja nii on ABS-pidurid jõudmas ka jalgratastele.
Uutel elektriratastel on saadaval ka automaatsed käiguvahetid, kuid sõidukogemuse põhjal tuleb tõdeda, et selles vallas on veel arenguruumi. Rahulikul linnasõidul saavad nad oma tööga kenasti hakkama, kuid need ratturid, kes sagedasti käike vahetama harjunud, eelistavad asja enda kontrolli all hoida.
Elektrirataste oluline osa on näidikuplokk, mis lisaks kiirusele annab ülevaate mootori töörežiimidest ning aku seisundist. Peagi edastatakse see teave ratturile projitseerituna nt nutikiivri vahendusel – analoogselt autodel kasutatavate HUD- ehk Head up Display’dega.

Iseõitvaid rattaid Eurobike’l seekord veel ei esitletud. Õnneks!

Loe põhjalikumalt maikuisest Tehnikamaailmast!

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *