- Apple iPad
- Apple iPad Air
- Lenovo Tab P11 (Gen2)
- Nokia T21
- Samsung GAlaxy Tab S8
- Xiaomi Redmi Pad
Jutud tahvlite kui tooteklassi väljasuremisest on ikka ja jälle teemaks. Mobiilidega saab ju teha kõike ning kui selleks jääb väheks, on olemas arvutid. Sellegipoolest on neid, kelle jaoks just tahvel asendab mõlemat seadet – sellel on suhteliselt kompaktsed mõõdud ja suur ekraan, mis tähendavad head mobiilsust ja mugavat sisusirvimist – olgu nendeks tekstid või videod. Ei tasu unustada ka mänge ja töötamist, sest kui vaja, saab tahvlile lisada kaaned ja klaviatuuri. Kes on aga kindlal veendumusel, et tema tegemistes tahvlitel kohta pole, selle jaoks ei too muutust ka uued mudelid.
Keerulised ajad
Võrdlusesse võtsime võimalikult uued mudelid – või vähemalt üritasime. Ülesanne ei osutunud kõige lihtsamaks, sest valitud seadmete saadavusega oli probleeme. Näiteks Lenovo tahvel polnud testi tegemise hetkel veel ametlikult müügile jõudnud. Kas oli põhjus koroona põhjustatud tootjate ebakindluses või milleski muus, on raske öelda.
Kõik kuus tahvlit on suurusklassis 10-11 ekraanitolli. Kahe Apple´i iPad OSi kõrval on neli Androidi. Kaks võrdluse seadmetest maksavad alla 400 euro: Nokia T21 ja Xiaomi Redmi Pad. Ülejäänud nelik – Apple iPad, Apple iPad Air, Samsung Galaxy Tab S8 ja Lenovo Tab P11 Pro – on tunduvalt kallimad.
Odavaim iPad ületas 400-eurose piiri alles tänavu, aga sellest pikemalt hiljem. Mitmekülgsust lubavad kõik tootjad, aga kallimate tahvlite varustuse- ja tarkvaravalik on selgelt lähemal arvuti pakutavale kasutuskogemusele.
Odavaltki hea
Nagu mistahes ostu puhul, tuleks enne läbi mõelda vajadused ja põhjused. Kui mõttes on eelkõige videote vaatamine, netisirvimine ja mängimine, pole lisavarustuse – nagu pliiats või klaviatuur – olemasolu oluline. Võrdluse suurusklassi tahvlite mõõte arvestades võiks kindlasti mõelda hoidiku rollis olevate kaante peale, eriti kui plaanis on pikemad filmivaatamised.
Xiaomi on oma hinna kohta korralik meediatahvel, aga sellele ei pakuta pliiatsit ega 4G andmesidet. Puudub ka GPS nagu iPadi WiFi-versioonidelgi.
Lenovo suurem hind toob kirkama ekraani (võrdluse ainus OLED) ja särtsakama kõlaga kõlarid. Android-tahvlitel (erandiks Xiaomi) on võimalik luua ühte seadmesse mitu kasutajakontot, mis on pere peale mõeldes hea omadus. Lenovo ja Nokia võimaldavad vanematel seada sisupiiranguid laste kontodele.
Kas jõudlusest piisab?
Tahvlit ei vahetata uue vastu nii tihti nagu mobiili. Sama seade võib olla kasutuses aastaid, kuni põhjusel või teisel jõuab kätte aeg „kohustuslikuks” uuenduseks. Sarnaselt mobiilidele annavad tootjad lubadusi ka tahvlite tarkvara tulevikukindluse osas.
Apple ja Samsung pakuvad pikka tuge. Võib tunduda elementaarsena, aga tasub meenutada, et tarkvaratugi ei puuduta „rauda”. Mis tähendab, et kui juba uue seadme proovikogemus poes konarlik tundub, ei paranda olukorda kindlasti ka tarkvarauuendus.
Kõik võrdluse tahvlid saavad hakkama 3D-mängudega vähemalt 30 kaadrit sekundis ja FullHD-videoga.
Nokia puhul annab kiibistiku tagasihoidlikkus endast märku juba netti sirvides. Teises äärmuses on iPad Air, mille protsessor lippab mängleva kergusega kõigest läbi.
Kõigilt ekraanidelt oleks oodanud rohkem eredust, hetkel piisab sellest vaid napilt välikasutuseks.
Kallim hind tähendab paremat tarkvara
iPadide kasutuskogemus tervikuna edestab endiselt Androididega konkurente. iPad OSi puhul on äppide kasutajaliides optimeeritud telefonist suuremale ekraanile. Androidi osas on see endiselt vähem või rohkem probleemiks.
Androidi uusim versiooniuuendus 12L (L-large) kohandab samuti kasutajaliidest suuremale ekraanile mõnevõrra sobivamaks. See hõlmab muuhulgas menüügraafikat ja uut tegumiriba ekraani allservas, mis lihtsustab ühelt rakenduselt teisele üleminekut ja mitme äpi samaaegset kasutust.
Võrdluse tahvlitest oli ainult Samsungil 12L-uuendus (sisaldus Android 13-s). Samsungi DeX-lahendus tundus samuti lihvitum kui Lenovo analoog. Taolised väikesed erinevused tarkvaras räägivad samuti kallimate tahvlite kasuks.
Kritseldus ja kunstiteos
Kallimate tahvlite kasutajate seas on ilmselt rohkem neid, kes peavad oluliseks pliiatsivõimalust. Apple iPadi pliiatsitugi piirdub mingil põhjusel esimese põlvkonna Apple Penciliga. Pliiatsit tuleb laadida eraldi Lightning-adapteriga, sest tahvli liideseks on USB-C.
Apple iPad Air toimib uuema pliiatsiga ja probleeme pole.
Samsung S-Pen sisaldub komplektis. Pliiats on õhuke ja kerge ning haaret kindlustab kummine pind. Otsik on väike ja terav, aga seda ei saa vahetada – erinevalt Apple´st ja Lenovost. Lenovo pliiatsil on paksust rohkem. Tahvlitele kinnituvad pliiatsid magnetitega.
APPLE´i MUDELIVALIKUS on toimunud suured hinnakorrektsioonid. Mulluse soodsaima 10. generatsiooni iPadi 399-eurosest hinnast on nüüd saanud 599 eurot, mis isegi peale oodatud värskendusi paneb tõsiselt mõtlema.
Lenovo tahvli trumbiks on OLED-ekraan, aga igapäevases kasutuses pakub Apple´le enim konkurentsi Samsung.
Soodsa ja hea meediatahvli auhind läheb Xiaomile. Nokia plussideks on 4G-andmeside ja kuulariliides.
Apple iPad Air on vaieldamatult võrdluse tipus. Sellega pole mingiks probleemiks ka ressursinõudlik 4K-videotöötlus. Lisavarustus aga kergitab tuntavalt hinda ja natuke norida saab ka ekraani osas. Airi USB-C-pesal puudub Thunderbolt-tugi, mis on olemas Pro versioonil – kui juba profikasutuse peale mõelda.
TULEMUSED leiad märtsi Tehnikamaailmast. Või vt pdf-kujul.
