Uus algus ja kodu uuenduskuur

Eve Veigel
Kodu & Aed
01.06.2013
Köögi tellis Eneli Arensist juba 2004. a ema jaoks. Mööbel on siiani hästi vastu pidanud, lisandus üksnes nõudepesumasin. Plastiktoolid on Iskust, kruusid Marks & Spencerist. | Juta Kübarsepp

Eneli Rebase korter Tallinnas pälvis võistluse Kodu Kauniks finalistidiplomi rahvuslikus võtmes lahendatud sisekujunduse eest. Omaaegsest tavalisest pruuni sisustusega korterist sai mõne kuuga hele ja moodne, rahvusmustritega vürtsitatud isikupärane elamine emale ja kahele lapsele.

Kes: ravimifirma piirkonnajuht Eneli Rebane, lapsed Anett (9) ja Paul Samuel (5).

Mis: 53 m² korter renoveeritud puumajas.

Kus: Tallinna südalinna ja Kadrioru piiril.

Pere lahkuminek pole just positiivse märgiga sündmus, ent Eneli Rebase elus tõi see kaasa omamoodi uue alguse. Pärast ema surma tühjaks jäänud korter aitas perel lagunemise järel elu uude vormi valada. Eneli oli korteri emale 2004. a ostnud: lõunapoolse, gaasikütte ja korraliku soojustusega, südalinnas, aga siiski vaikse. Ja hoolikalt renoveeritud: trepikojaski rõhutavad maja väärikat vanust (ehitusaasta 1917) ilus puitlaudis ja vana kiviparkett…

Ühe magamistoa ning valge ja avara avatud köök-elutoaga kodu on teinud läbi leidliku värskenduskuuri. Kui tavaliselt kipuvad etnolahendused olema karusevõitu ja linnakodus pigem võõristavad, on see kodu igati modernne ning meeldivalt terviklik, tunnustab tulemust ka Kodu Kauniks žürii esimees, sisekujundaja Sirje Kadalipp.

Idee loeb

„Kujundasime korteri kolme kuuga, kui olime sunnitud elu otsast alustama,” kirjeldab Eneli intensiivset uude valdkonda sukeldumist. „Võtsin aluseks, et meile kõigile meeldib Eestis elada ja seetõttu kasutasin siin rahvuslikke elemente. Tulemuseks on meie uus kodu: lihtne, tore, rahulik ja õnnelik,” on ta protsessi ja tulemusega väga rahul. Varasemat seost etnoteema või mõne maakonnaga Enelil ei olnud, valikus lähtus ta suuresti sisekujunduslikest ideedest ja ärides pakutavast. Kui ta korteri ema jaoks ostis, oli siin nn must auk: kunagise väikeste ruumide ja köögiga korteri oli arendaja juba tühjaks lammutanud ning pakkus välja ka uue, praeguse plaanilahenduse.

Nüüd enda jaoks sisustust uuendades palus Eneli appi sisekujundaja Maria Tarvase, kes aitas mõõte võtta, arvestada, et kõik soovitu ikka ära mahuks ja valida kavandile sobivaid värvitoone. Ümberkujundusprotsess kestis märtsist sügiseni. „Ideed olid olemas ja teadsin, mida tahan: valget mööblit ja seinale joonistust, ka ruumilahendus oli mõttes paigas,” oli perenaine eeltöö ära teinud. 

Võtmedetailiks sai Kihnu motiiv, mis on kantud firmas Unique Home Art valminud tapeedile ja ruloodele. Ise põline tallinlane, valis Eneli motiivi firma kodulehelt, ent kohandas värvid ja kompositsiooni kujundaja nõuandel oma tervikuga. „Ma ise ei tee üldse käsitööd – mul on ideed, aga teostada ei oska,” ütleb ravimifirmas töötav Eneli, kes nüüd rõõmustab uudse seose üle traditsiooniliste kunstidega.

Kui algul oligi väike mure, kuidas kolmekesi kahte tuppa ära mahutakse, on nüüd selge, et praegusel eluetapil õnnestub see väga edukalt. „Tegelikult tahavad lapsed hästi minu lähedal olla ja oleme kogu aeg niikuinii koos,” on Eneli ka ruumijaotusega rahul. Magamistuba on rohkem laste päralt, seal on neil ka töölaud ja mängunurk.

Eesti toodete otsingul

Rahvuslik sisustusmõte ei jäänud üksnes mustrite pealispinnale pidama: siin on kõikjal, kus võimalik ja sobilik, kasutatud ka Eesti tooteid ja mööblit. Sisustuspoodides tuli päris palju käia ja vajalikku otsida – lihtsalt olude sunnil, tõdeb Eneli endale seni võõraks jäänud valdkonna kohta. Sisustusharrastuseks pole tal muidu aega olnud, ent ta tõestab ilmekalt, et kui põhjaliku inimesena põhitõed läbi arutada, saab loogilise mõtlemisega olulise ära lahendada.

Algul oli Enelil mõte lasta mööbel puusepal kohapeal teha, ent nüüd on ta väga rahul, et leidis firma Skano sarja Villinki meeldivalt minimalistlikud magamistoa- ja esikukapid ning telerilaua, mis sobivad vanema majaga. Tulemus oli kohe silmaga näha ning võttis tõenäoliselt ka vähem aega. Kui kõik oli läbi mõeldud, oli vaja vaid otsustada ja tellida – ning kaks kuud oodata, et mööbel valmiks.

Käsitööpoest leiti villased diivanipadjad ja Eesti toodete esindussalongist Lutheri stuudiost väike universaalne vineertaburet – ühtviisi hea lapsele lauaks ja endale esikupingiks. „Ometi tekkis koltunud männitoolide kõrvale ka midagi ilusat,” rõõmustab Eesti tootjate edenemise üle ka Sirje Kadalipp. Sisustajale tihti esimese alternatiivina tunduvast Ikeast toodu on otstarbekas lühiajaliseks tarbimiseks noorte- või üürikodus. Kes aga juba teab, mida pikemaks ajaks soovib, võib leida just Eesti tootjalt mõõduka hinnaga kvaliteettooteid (mida enamasti just Eestist välja müüakse). Eesti asja ära tundmine on puhas rõõm!

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid