Loomulikult ei püsinud alates 1979. aastast toodetud vana mudel kõik need neli aastakümmet muutusteta ning muudatusi-täiustusi tehti korduvalt. Nüüdne uuenemine on aga hoopis teisest kategooriast ja nüüd võib tõesti rääkida täiesti uuest G-klassist.
Algust tehti kahe jõulise V8-bensiiniversiooniga. Neist lihtsaim ja odavam (ehkki mitte odav, kaugel sellest!) kannab mudelitähist Mercedes-Benz G 500, tõeliseks rosinaks on aga mudelitähist Mercedes-AMG G 63 kandev versioon. Selle kõrval kahvatub ka nn tavamudeli 110 100 eurone hinnanumber – täheühend AMG koos kõige kaasnevaga viib selle 152 676 euroni ja see ei ole loomulikult mingi piir, sest TMi proovisõiduauto hind küündis tänu lisadele koguni üle 180 000 euro. Kahe bensiinipõletaja kõrval on siiski tulekul ka diisel (mudelitähiseks G 350 d).
G-klass on ajatu ning seda suunda järgib ka uus mudel, mis esmapilgul tundub taas sama auto facelift olevat. Siiski on tegu täiesti uue autoga, mis senisega võrreldes ka oluliselt kasvanud. Sellest hoolimata ei ole G-klass mingil juhul ruumikas ja eriti tunneb seda tagaistmel.
G-klassi DNA-le pandi alus neli aastakümmet tagasi ning nii leiab ka uuelt G-klassilt ohtralt tuttavaid ikoonilisi elemente, mis andsid talle unikaalse välimuse varem ja annavad ka nüüd. Ikka samasugune kastjas kuju ning robustsed uksed, mille sulgemiseks jõudu tarvis, tagaluugil troonib massiivne tagavaratas ning salongis kaassõitja ees suur käepide, millest maastikul (aga miks mitte ka kurvilisel teel) kinni hoida.
See käepide ei ole kaassõitja ees vaid stiili pärast. Kui paljude tänaste maasturite puhul rõhutakse välimusele ja jäetakse maastikusuutlikkus unarusse, siis siin mitte. Kuni 3,4 mm paksusest terasest valmistatud redelraam, kolm diferentsiaalilukku, aeglusti – kõik see kombinatsioonis võimsa V8-jõuallika ja 9G-TRONIC käigukastiga lubab võtta kuni 45kraadiseid tõuse, läbida 70 cm sügavust veetakistust ja sõita kuni 70kraadise nurga all.
Kui välimuse osas jätkab uus G vana mudeli sisssõidetud rajal, siis auto sisemus on täielikult muutunud ning salongikujunduses domineerivad samad moodsad elemendid, mis kõigil teistelgi tänapäevastel Mercedestel.
Autosid, mille “lahjem” versioon kiirendab 422 hj V8-jõuallika toel 100 km/h-ni vähem kui 6 sekundiga (meenutagem, et jutt on 2,5 tonni kaaluvast automürakast) väga palju ei ole ning uus G-klass on üks sellistest. Kes lepib Mercedes-Benziga, saab selliste näitajatega auto, ent kui asendada mudelinimes Benz AMG-ga, kasvab hobujõudude arv 585-ni ning 610 Nm-st saab 850 Nm. Ja sel juhul ilmub kolmekohaline kiirusnäit spidomeetrile 4,5 sekundiga ning lõppkiirus küünib sõltuvalt paketist kuni 240 km/h-ni välja.
Muidugi eeldab selliste numbrite saavutamine ka mõne kütusefirma kuldkliendiks olemist. G 63 ametlikud kulunäidud on maanteel 11,1 ja linnas 16,5 l/100 km, ent nagu see tavaelus ikka olema kipub, tasub neidki numbreid pigem üles- kui allapoole ümardada. Siiski ei saa kuidagi väita, et G-klassi osas insenere kütusekulu üldse huvitanud poleks, sest vastasel korral poleks ju tekitatud võimalust ühtlasel maanteesõidul poolte silindrite välja lülitamiseks. Aga on siiski enam kui selge, et ökoautoks G-klass mõeldud ei ole.
Kui enamasti saab pea kõigile autodele ohtralt konkurente nimetada, siis G 63 puhul see nii lihtne ei ole. Jah, eksisteerib veelgi kallimaid nelikveolisi, kuid ajale kohaselt on nii Bentley Bentayga kui Lamborghini Urus (nagu ka Rolls-Royce Cullinan) siiski vaid ülikallid linnamaasturid (tähendagu see nimi siis mida iganes) ja nii saab kallima otsa G-klassile kõrvale seada vaid samuti kallima otsa Range Roveri.
