Kui esimesed Sorentod ligi kaks aastakümmet tagasi meile jõudsid, andsid just need autod selge märgi, et seni mingiks kurioosumiks peetud Korea automargil on tõsi taga ning alahinnata neid enam ei maksa. Seda kinnitavad ka numbrid – alates 2002. aastast, kui esimesed Sorentod teedele-tänavatele jõudsid, on neid valminud üle 3 miljoni auto.
Kia kuulub samasse kontserni Hyundaiga ning 4.põlvkonna Sorento on esimene mudel, mis ehitatud kontserni uuele linnamaasturite tarbeks välja arendatud platvormile. Välismõõtmetelt pole Sorento eriti muutunud, pikkust on lisandunud vaid sentimeeter. Küll aga väärib märkimist 35 mm pikem telgede vahe, mis tulnud esi- ja tagaülendite arvelt. See tagab ruumika salongi – seda nii esi- kui tagaistmel. Kolmandal istmereal 4,8 m pikkuses autos muidugi laiutada ei saa, ent laste vedamiseks või täiskasvanutega lühemate otste tegemiseks ajab see asja siiski kenasti ära.
Täiesti uue ilme on saanud armatuurlaud, kus juhi ees troonib suur 12,3tolline digitaalne näidikuplokk, millele sekundeerib keskkonsoolis 10,25 ekraan lusti- ja naviseadmete juhtimiseks. Siiski pole loobutud ka traditsioonilistest nuppudest, nii et selles osas on saavutatud üsna mõistlik kompromiss.
Turvaseadmeid on uuel Sorentol ohtralt, sh nii tavapäraseid kui ka selliseid, mida päris iga päev ei kohta. Esmakordselt kohtab Kial lahendust, kus suunatuld sisse lülitades kuvatakse näidikuplokki spido- või tahhomeetri näidu asemele kaamerapilt ehk siis mingist pimenurgast selle auto juures enam rääkida ei tohiks saada.
Omamoodi kurioosumina on Korea autodele viimasel ajal ilmunud... helitaustade valik (lisaks uuele Sorentole on selline option saadaval nt ka samuti äsja Tartus esitletud uuel Hyundai i30-l). Kui ikka sobivat raadiojaama ei leia ning ka kaasasolevatelt helikandjatelt seda päris õiget ei leia, võib kõlaritesse lasta helisid metsast või mere äärest, kuulata kamina praksumist või vihma ladinat, kogeda vabaõhukohviku melu või talvise tee lumekrudinat... koos koerte haukumisega. See kõik tekitab küsimuse „milleks?“ ja ilmselt on õige vastus, et sellepärast, et see on lihtsalt võimalik, ei muud...
Helitaustad helitaustadeks, tegu on siiski maastikuautoga. Erinevate sõidurežiimide valik on rikkalik – neljale põhirežiimile (Eco, Comfort, Sport, Smart) sekundeerivad kolm maastikurežiimi. Lumerežiim aitab vältida ratta libisemist lumes, mudarežiim võimaldab intensiivsemat jõudlust, takistades samal ajal käigu ülesvahetust ning liivarežiim aitab reguleerida jõudlust rataste vahel – et takistada liiva sisse kinnijäämist.
Mudelivalikuga on hetkel lihtne ning praegu on Eestis saadaval vaid sõna otseses mõttes see kõige-kõige versioon. Mootoriks on meie oludes 2,2liitrine diiselmootor, varustustasemeks TX, mis tähendab nahksisu, klaaskatust, automaatselt reguleeritava kõrgusega adaptiivseid Bi-LED-esitulesid, kolme istmerida, ventileeritavaid esiistmeid jpm. Varustuses on koguni parkimisabi, kus juht saab autost väljas olles selle kitsastes oludes võtmepuldi abil ära parkida.
Kõige-kõige on seetõttu ka hinnatase ning hetkel on tegemist selgelt kõige suurema hinnanumbriga Kiaga – sellist asja, et mõne mudeli baashind on üle 50 000 euro, pole Kial siinmail veel juhtunud! Tõsi, ilmselt saab Sorento mudelivalikus edaspidi olema muidki versioone, muuhulgas on juba tootmises 1,6liitrist bensiini- ja 44 kW elektrimootori toel liikuv hübriid ning oma järge ootab ka pistikhübriid.
