Gaasitanklate arvukus on aasta-aastalt ka siinsamas Eestis kasvanud ning oma panuse on selleks andnud mitmed suuremad ja väiksemad tanklaketid. Samuti on tanklate arvukuse kasv andnud ainest üha suuremale huvile ja populaarsusele tarbijate seas, sest ükskõik millise gaasikütusel ringi sõitva liiklusvahendiga tegu, ei pea enam muretsema sõidutrajektooril paiknevate vajalike tankimiskohtade pärast.
Alexela on juba aastaid tegutsenud käsikäes maailmas toimuvaga ning et globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad juba täna üle maailma sadu miljoneid inimesi ja ettevõtetel ning üksikisikutel tuleb leida võimalusi enda keskkonnajalajälje vähendamiseks, on AS Alexela juhatuse esimehe Aivo Adamsoni sõnul kestliku transpordi edendamine Alexelas üks keskseid küsimusi.
Alexela suund on luua eeldused võimalikult kiireks ja valutuks üleminekuks. „Vähem keskkonda koormavatele transpordikütustele üleminek nagu CNG, LNG, LPG, roheline elekter ja roheline vesinik on meile ettevõttes prioriteet,“ sõnab Adamson. Alexela juhatuse esimees toob kõneka näitena juurde, et 2020. aastal tegi Alexela emaettevõte jõulise sammu positiivse jalajälje poole, investeerides biometaani tootmisesse.
„Biometaan on gaasiline kütus, mida saab kasutada energiaallikana transpordis. Meie tehastes Ilmatsalus, Oisus ja Vinnis toodetakse biometaani põllumajanduslikest jääkidest - loomasõnnikust ja lägast, viljajääkidest, lisaks toidujäätmetest ja muust orgaanilisest ülejäägist. Kõigest sellest, mida senini on viidud prügimäele või põldudele, kus see lisaks haisuprobleemile eritab ohtralt metaani, mis on ca 25 korda ohtlikum kasvuhoonegaas kui CO2. Teaduslikud uuringud on kinnitanud, et biometaani tootmine on positiivse keskkonnaalase jalajäljega tegevus. Lihtsustatult võib öelda, et üks biometaanil sõitev buss või auto sisuliselt neutraliseerib samaväärse fossiilsel kütusel sõitva transpordivahendi otsese negatiivse jalajälje.“
Ühtlasi avas Alexela märtsis Tartus Lõunakeskuse juures uue CNG-tankla, mis Alexela jaoks on praegusest seitsmest üle-eestilisest biometaani tanklast teine Tartu linnas asuv CNG-tankla. „Sel aastal on plaanis meie CNG-võrgustikku täiendada veel kolme tanklaga – Jõgeval, Harjumaal Sakus ja Viimsis. Plaanis on neid loomulikult veel,“ lisab Adamson.
„LPG-tanklatega oleme hästi varustatud ja Eestis kaetud aga nii, et gaasiseadmega sõitjatel on väga laiaulatuslikud võimalused tankimisteks. Alexela viimatised uued LPG-tanklad said avatud Muhus ja Tõdval. Samuti räägime LNG-st, mida pakume Harjumaal Jüris, kuid millele lisaks on plaanis Järvamaal meie Paia ristmikul asuvas Baltimaade suurimas tanklas avada LNG tankimisvõimalus ja Harjumaal on Jürile täienduseks plaan avada veel ka Sakus LNG-tankur,“ on Adamsoni sõnul Alexelal sel aastal palju plaane.
Eestimaise ettevõtte Alexela omanike ning juhtkonna selge soov on muuta kohalikku elu paremaks. Seda otseselt meid ümbritseva keskkonna parandamise, kogukondade, kultuuri- ning sporditegevuse, samuti ringmajanduse edendamise kui loomulikult ka majanduse vaates. „Rõõm on näha, et meie senine kogemus gaasitanklate rajamisel on näidanud, et oleme õigel teel. Mida rohkem panustame biometaani tanklate võrgustiku rajamisse, seda enam on võimalik kasvatada keskkonnasäästlike CNG sõiduvahendite kasutuselevõttu. Pealegi kaasneb gaasiautoga sõites tuntav rahaline kokkuhoid ehk siis sõidad nii loodus- kui finantssäästlikult. Täna on Alexelal 104 üle Eesti asuvat tanklat, millest 1 on LNG-, 7 CNG- ja 32 LPG-tanklad,“ lisab Adamson.
Ka Eesti Gaas tegutseb järjepidevalt selle nimel, et klientidel oleks ükskõik millises Eesti piirkonnas viibides mugav tankida. Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov kinnitab, et Eesti Gaasi surugaasi klientide arv näitab aasta aastalt stabiilset kasvu. „Kasvu veab ühelt poolt keskkonnateadlikkuse üldine tõus, kuna gaas on autokütustest lisaks soodsale hinnale ka üks keskkonda kõige vähem saastav kütus. Teisalt toetab nõudluse suurenemist ka gaasiautode üha suurem valik ning linnade ühistranspordi üleminek gaasibussidele. Eestis, Euroopas ja kogu maailmas toimuv rohepööre annab sellele trendile veelgi hoogu,“ tõdeb Kotov.
Tema kinnitusel saab surugaasi täna tankida 11 Eesti Gaasi tanklas üle Eesti, umbes teist samapalju on kokku teiste müüjate gaasitanklaid. „Tarbijate vaatest on oluline, et kogu Eesti oleks võimalikult ühtlaselt tanklatega kaetud ning need oleksid lihtsasti ligipääsetavad. Need tegurid toetavad ka edaspidi surugaasi laiemat kasutamist, mistõttu püüame jätkuvalt leida võimalusi tanklavõrgu laiendamiseks,“ mõeldakse Raul Kotovi sõnul igal sammul tulevikku vaatavalt tanklavõrgustiku peale.
Küll aga ei piisa tema sõnul vaid piisavast hulgast tanklatest. „Tanklavõrgu arendamise kõrval on samuti oluline Eestimaisel toormel toodetud rohegaasi mahtude kasvatamine. Viimastel aastatel on rohegaasi osakaal ulatunud keskmiselt 50 protsendini kogu meie tanklate surugaasi müügist. Kuna rohegaasi toodetakse biolagunevatest jäätmetest – reovesi, sõnnik, toidujäätmed, siis on tegemist ka kõige keskkonnasõbralikuma transpordikütusega, mis on oluline argument väga suurele osale autoomanikele.
Uuringud näitavad, et rohegaasil sõitvad autod ei ole mitte ainult kliimaneutraalsed liikurid, vaid arvutuslikult on nende keskkonnamõju isegi miinusmärgiga. Üks rohegaasi auto neutraliseerib ära samaväärse bensiiniauto tekitatud kasvuhoonegaaside heite hulga. Seega panustame nii tanklate võrgustiku ja teenuste arendamisele kui selge fookusena Eestimaise rohegaasi laialdasemale kasutamisele. Värskelt tööd alustanud biojaamad Vinnis ja Ilmatsalus peaksid suurendama nii surugaasi müüki tervikuna kui ka kasvatama rohegaasi osakaalu selles vähemalt 60-70 protsendini kogu autogaasi müügist,“ selgitab Raul Kotov.
Lisaks eelpool nimetatutele on Eesti turul aktiivselt laienema asunud nt JetGas AS, mille juhatuse esimees Janek Parkman kinnitab samuti, et kuivõrd JetGasi ärimudel põhineb peaasjalikult veeldatud looduslikult gaasil ehk LNG-l ja LBG-l, siis nüüd püütakse seda oskust ära kasutada ka CNG-tanklate arendamisel.
“Võib öelda, et JetGas eristub teistest CNG-tanklate arendajatest just nimelt sellega, et rajab tanklaid sellistesse Eestimaa nurkadesse, kuhu gaasitorustik ei ulatu. LNGst toodetud CNG (nn L-CNG)-tanklad oleme tänaseks rajanud Kuressaarde ja Paidesse. Tegemise järjekorras on Kärdla, Valga ja Haapsalu. Kuna JetGas on üle Baltikumi tänaseks paigaldanud ligi 30 LNG-jaama, siis pikeneb see nimekiri pidevalt. Ja ega me ei piirdu vaid Eestiga. Lähiaastatel on plaanis näiteks L-CNG-tankla rajamine Ventspilsi, Tukumsisse ja Bauskasse Lätis ning järge ootavad Kalvaria ja Kedainiai Leedus. Oluline on ka see, et JetGasi L-CNG-tanklatesse on väga lihtne lisada LNG tankimise võimekus kohe, kui kliendid selleks soovi avaldavad,” on Janek Parkmani sõnul valmisolek kliente teenindada just nendes piirkondades, kus selleks suurim vajadus, JetGasi jaoks alati oluline olnud ja sellega arvestatakse oma tegevusi planeerides igal sammul.
Positiivsed kasutajakogemused
Viimased pool aastat CNG-autoga ringi vuranud pereema Nele Luus on näide autojuhist, kel olemas kogemus nii bensiini, diisli kui nüüd gaasikütusel sõitva auto omanikuna. Tema julgustab ka omalt poolt teisi, kel autovahetus ees, et gaasitanklaid on tõepoolest juba Eestimaal ja ka piiri taga piisavalt, et saaks järgmise tankla asukohale mõtlemata muretult liigelda.
“Olen CNG-auto omanik olnud pool aastat ning selle aja põhjal julgen kinnitada, et juba praegu on Eesti aina arenev tanklavõrgustik täiesti piisav, et mitte sõite planeerides tankimispeatuseid planeerida. Kütuse lõppedes harjumuspärastest tanklatest kaugemal viibides on mind aidanud Google Maps, mis näitab hetkega minu asukohale lähimaid CNG-tanklaid, kuid üldiselt ei ole ka seda varianti vaja kasutada, sest õiget kütust pakuvad juba nii paljud jaamad. Samuti ei erine CNG tankimine oluliselt bensiini või diisli tankimisest ning boonusena on kütusepaagi ümbrus alati puhas, sest CNG ei tilgu nagu vedelad kütused seda vahel tegema kipuvad.“
Scania Baltikumi keskkonnasäästlike transpordilahenduste juht Kaur Sarv lisab, et kui tema kuulis 2014. aastal esimest korda Eesti riigi plaanist viia maakonnaliinide bussid üle taastuva biogaasi kasutamisele, siis tundus see väga uudne, kuid huvitav skandinaavialik idee. Tollal ei olnud arvatavasti meist kellelgi aimu, et suudame aastaks 2021 jõuda sinna, kus omadega täna selles valdkonnas oleme.
“Alguses võttis Eesti transpordi jalajälje vähendamine gaasiliste kütustega aega, kuid viimase kolme aastaga on Eestis CNG/rohegaasi tankimise võimalused kasvanud 8-lt 23-le. Esmapilgul ei pruugi 15 lisandunud gaasitanklat tunduda suure edasiminekuna, kuid raskeveokitele on iga lisandunud tankla väga oluline just investeeringute kindlustunde loomisel. CNG- või LNG-veokid on võrreldes teistega natuke kallimad ja ostuotsuse tegemisel soovib vedaja nii piisavat tankimisvõrgustikku üle Eesti kui selle arenemist oma autopargi lähte- kui sihtkohtade ümbruses,” selgitab Sarv.
Julgemad Eesti vedajad leidsid tema sõnul viise, kuidas käia gaasiveokiga igapäevaselt Riias, isegi kui seal veel tanklaid polnud. Tänaseks on sellised mured unustatud ja ka lõunanaabrite juures on gaasitanklate võrgustik nii palju kasvanud, et ka seal saab rahulikult veoteenust osutada.
“Seni võidi mõne CNG-veoki ostuotsusest loobuda sõiduulatuse tõttu (ca 400 km), mis tanklate vähesuse tõttu võis tunduda piirav. Sellest suvest on võimalik Scania gaasiveokitele tellida aga suurema mahutavusega CNG-paake, mis võimaldavad kuni 800 km läbisõitu. See peaks Eesti jätkuvalt kasvava gaasitanklate võrgu puhul tagama vedajale ka kõige kiiremal tööajal piisava varu keskkonnasõbralikku ja taastuvat kodumaist veokikütust,” tõdeb Kaur Sarv, et viimased aastad on olnud tõepoolest gaasikütuste ja veokite valdkonnas murrangulised.
