Alexela tanklad hakkavad müüma 100% biometaani

Foto:Alexela

Alates 1. jaanuarist 2019 hakkab Alexela kõigis oma maagaasi tanklates müüma täies mahus vaid biometaani. Alexela tanklates müüdav biometaan toodetakse Viljandimaal Siimani farmis olles seega 100% eestimaise päritoluga.

Karmistuvate keskkonnanõuete tulemusena näeme juba praegu, kuidas Euroopa transpordisektor otsib altrenatiive kütuse tarbimisest tulenevate õhuheitmete vähendamiseks ja gaasilised kütused eesotsas metaani ja veelgi enam biometaaniga on hetkel käegakatsutavaim lahendus. Kuna Eesti eesmärk on saavutada taastuvatest energiaallikatest pärit kütuste osakaaluks transpordis 10 % aastaks 2020, siis biometaan on üks parimaid viise selle eesmärgi saavutamiseks.

„Alates 1. jaanuarist hakkame kõigis oma CNG-tanklates müüma vaid biometaani, mis on nii Alexela kui Eesti kütuseturu jaoks kahtlemata märgilise tähtsusega. Samas, kui suuremat pilti vaadata, siis on meil siin Eestis kindlasti kõvasti arenguruumi nii gaasiliste kütuste taristu arendamises kui ka tarnekindluse tagamises. Alexela on gaasivaldkonna innovaatorina lisaks LPG ja CNG tanklaketi rajamisele arendamas ka LNG turgu – 2017 avasime Baltikumi esimese ja seni ainsa LCNG tankla Võrus ja 2019. aasta alguses avame oma Jüri tanklas LNG tankimise rasketranspordile, mis on esimene omataoline Baltikumis. Arendame ka kahte LNG terminali Paldiskis ja Soomes Haminas. LNG terminali, kui rahvusvahelise tähtsusega energiataristu rajamisega Paldiskisse kujuneb Eestist Balticconnectori kõrvale oluline partner kogu regiooni maagaasivarustuse tarnekindluse tagamisel. Samuti hakkab see olema alternatiivseks tarneallikaks Soome, Eesti ja Läti ühisele gaasiturule 2020-st aastast ning ühtlasi loob eelduse vaba konkurentsi tekkele ning Balticconnectori käivitumisele,“ selgitas Alexela energiavaldkonna ettevõtete juht Maria Helbling, miks ettevõte on gaasiliste kütuste taristu arendamise oma üheks suurimaks prioriteediks võtnud.

Hea uudis on see, et biometaani on võimalik ka Eestis kohapeal toota ning seda on võimalik tankima panna kõik surugaasi tanklad. Seda tehes vähendame oluliselt Eesti sõidukipargi keskkonnamõju ning panustame töökohtade tekkele maal. „Eesti biometaani tootmise potentsiaal on 380-450 mln m3 aastas, ehk tooraine ja olemasolevate tehnoloogiatega on võimalik asendada kogu Eestis tarbitav eksporditud maagaas kodumaise taastuvkütusega ehk biometaaniga. See aspekt on oluline Eesti energeetilist sõltumatuse seisukohalt, kuid vähem tähtis pole ka asjaolu, et biometaani tootmisel on võimalik ära kasutada ressurssi, mis muidu reostaks kasvuhoone gaasina keskkonda. Siimani farmis toodetava biometaan tooraineks on oma farmi lüpsilehmade läga, tahesõnnik ja silo. Biogaasi toodetakse kahes ligi 5000 m3 hapnikuvabas kääritis. Biometaanijaama projekti maksumus oli üle 6,3 miljoni euro, millest sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) finantseering moodustab ca 2,6 ja erainvesteering ca 3,7 miljonit eurot. Toetuse suured mahud antud valdkonnas näitavad, kui oluline prioriteet on biometaani tootmise arendamine Euroopa Liidu ja peaks seda olema ka meie kõigi vaates,“ selgitas Biometaan OÜ juhatuse liige Ahto Oja.

Biometaan on taastuvatest allikatest pärit kütus, kus üle 95% on metaani ning mis oma omadustelt on võrdne maagaasiga, seega saab biometaani segada maagaasiga ja kasutada maagaasi asemel samades tarbimiskohtades. Gaasikütusel sõitmine on rahakoti- ja loodussõbralik. Ajal, mil ridamisi Euroopa linnu keelab diiselautode kasutamise, on Eesti alles tegemas esimesi samme keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutuselevõtus. Eesti tingimustes on parim loodussõbralik kütusevalik gaas. Küllaltki levinud on juba ka elektriautode kasutamine, aga hajaasustuse tingimustes on see mugav valik pigem linnakeskkonnas liiklemiseks ja arvestada tuleb ka Eesti elektritootmise keskkonnajalajäljega. Biometaan ja/või CNG-ga sõitmine aitab ka oluliselt säästa kütusekuludelt – näiteks CNG-d/biometaani ja bensiini tarbival Audi A3-l kulub 100 km läbimiseks 3 eurot, kui samaväärne auto bensiiniga kulutab täna 7 eurot/100km.

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel on Eestisse viimaste aastate jooksul rajatud mitmeid surugaasi tanklaid. Eestis on hetkel kokku 11 CNG tanklat, millest 3 kuuluvad Alexela ketti. Alexela CNG-tanklate rajamist on rahastanud Läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse EL 35% ulatuses projektide maksumusest. Järgmised surugaasi tanklad avab Alexela 2019. aasta alguses Tallinnas Pääskülas, Peterburi teel ja Tartu ringteel.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *