18 uut lennumasinat

Foto:Tero Tuominen

Möödas on ajad, mil Pariisi lennundusnäituse uudiste põhiosa moodustasid teated reisilennukite tellimistest, samas näituseväljakul oli uudistamisväärset napilt. Sel aastal loeti kokku lausa 18 uut lennumasinat, mis olid Pariisi Le Bourget’ lennuväljal esimest korda välja pandud.

Tõsi küll, paljud uutest lennukitest polnud täiesti uued mudelid, vaid edukate reisilennukimudelite värsked versioonid. Osa uutest lennumasinatest olid kohal ka möödunud aasta Farnborough’ lennundusnäitusel Inglismaal, ent oli ka päris värskeid eksponaate.

Jaapanist kaks lennukit
Mitsubishi on jõudnud oma regionaalliinidele mõeldud lennuki MRJ90 testlendudega nii kaugele, et otsustas tuua kolmanda katselennuki Pariisi.
Kümme aastat tagasi teatati Pariisi lennundusnäitusel otsusest luua esimene Jaapani reaktiivreisilennuk, nüüd jõudis ta esmakordselt Euroopasse. Põhjalikkus iseloomustab ka teist näitusedebüüdi teinud Jaapani lennukit – mereväe patrull-lennuki Kawasaki P-1 projektiga alustati 2001. aastal, esmalennuni jõuti kuus aastat hiljem, kasutusele võeti aastal 2013. Neli reaktiivmootorit on ühel lennukil nüüd juba haruldus, kuid lennukiehitaja kinnitusel on hea, kui madalal kõrgusel patrull-lendu tehes veavad võimaliku mootoririkke puhul lennukit edasi kolm mootorit ühe asemel. Jaapani kaitsejõudude käsutuses on hetkel 11 lennukit P-1, nende hulk suureneb eeldatavalt 70ni. Kawasaki loodab, et P-1 on heaks valikuks neile riikidele, kus seni lendavad vaatlusmissioonidel turbo-prop-mootoritega lennukid Lockheed P-3 Orion.

Saudide Antonov
Märtsis tegi esmalennu Kiievis ehitatud transpordilennuk An-132D. Tegemist on Saudi Araabia firma Taqnia ja Ukraina lennukitootja ühisprojektiga, millest loodetakse edaspidi jätkuvat kahe riigi koostööd lennundusvallas. Saudid soovivad luua tõsiseltvõetava lennukitööstuse, samas kui ukrainlaste oskusteave transpordilennukite tootmisel on üldteada. Maailma suurimad transpordilennukid An-124 ja An-225 on ju Ukrainast pärit. An-132D jõuallikateks on PW150A mootorid, elektroonika on samuti Läänest. Seeriatootmist kavatsetakse alustada 2020. aastal Saudi Araabia miljonilinna Taifi lähistele rajatava lennuvälja territooriumil. Saudid peaksid ise ostma 80–100 seda tüüpi lennukit, 15 järgneva aasta tootmise kogumahuks kavandatakse 260–290. Kui kõik sujub edukalt, huvitub Taqnia ka teiste Antonovi mudelite tootmisest, võimalike kandidaatidena on nimetatud An-70, An-148 ja An-178.

Valikuvõimalus suureneb
Nii Airbusil kui Boeingul olid näituseväljakul kaks uut versiooni, üks kesk- ja lühiliinide jaoks ning teine kaugele lendamiseks. Uued mootorid on saanud nüüd Airbus A320 neo-seeria kõik kolm põhimudelit. Neist suurima, 185-kohalise A321neo, võttis äsja esimesena kasutusele USA lennukompanii Virgin America. Soovi korral saab sellesse lennukisse paigutada ka kuni 240 reisijaistet.
Märgatavalt suurem on Airbusi uusima mudeli A350 teine versioon 1000, mille tüüpilises kolme mugavusklassiga salongis on reisijakohti 366. Boeing on oma väikseima ja edukaima mudeli 737 uuendamisega alles poolele teele jõudmas. MAXi nime kandvas seerias on testlende alustanud teine versioon, 178-kohaline MAX9. Järgmine, MAX7, saab olema temast väiksem, kuid kavandamisel on veel kaks versiooni, kus kohti enam kui 200. Pariisi näitusel avalikustatud projekt MAX10 omab juba üle 300 tellimuse. Lisaks MAX9-le oli Pariisi kohale saabunud Boeing Dreamlineri seeria kolmas ja ühtlasi pikim versioon 787-10.
Õige varsti ei jaga aga Boeing ja Airbus enam kui 150-kohaliste reisilennukite turgu vaid omavahel. Selle aasta maikuus tegid esmalennu nii hiinlaste C919 kui ka venelaste MC-21. Seni on tellitud 175 lennukit MC-21 ja 600 Hiina uut lennukimudelit. Viimasesse arvu suhtutakse küll pisut skeptiliselt. Selge on aga see, et erinevalt muust maailmast saab edaspidi Airbuside ja Boeingute müük Vene ja eriti Hiina arvukatele lennukompaniidele olema varasemast raskem.

Paris Air Show 2019 soovide nimekirja võib juba nüüd kanda MC-21 ja C919, 737MAXi järgmise versiooni, äsja esmalennu teinud Saab Gripen E ning miks mitte Boeingu ja Saabi koostöös valminud õppelennuki T-X. Lennuvõimeline peaks olema ka Airbusi lennukiosade transportimiseks mõeldud silmatorkavalt mahukas, A330 baasil ehitatav transpordilennuk Beluga XL.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *