Uisuga Tallinnas

Foto:Tõnu Ojala

Tänavuste Tallinna merepäevade põnevaimaks külaliseks oli paljude jaoks mitte hiiglaslik Rootsi purjelaev Tre Kronor, vaid esmakordselt üle 90 aasta taas Tallinna väisanud Muhu uisk Moonland.

Aastapäevad tagasi Kuivastus vette lastud Moonlandile oli seekordne umbes 90 miili pikkune Tallinna-reis üldse esimene pikk sõit – seni polnud veel tõrvalõhnalist uisku Virtsust kaugemal nähtud. Selle sündmuse erakordsust näitas ka tõsiasi, et erinevalt Tallinna merepäevadel osalenud ülejäänud ajaloolistest laevadest sildus Moonland seekordse merepeo efektseima külalise, hiiglasliku Tre Kronori vahetus naabruses Admiraliteedi basseinis.

Vaatamata uisutamisele viitavale nimele ei seo muhulaste uisku selle spordialaga siiski miski. Tegu on hoopis Eesti vanima traditsiooniga purjelaevaga, mida muhulased nimega huisk (madu) on tähistanud. Sisuliselt on tegu ühe Muhumaa sümboliga viimase pea 1000 aasta kestel. Iidsetel aegadel olnud tegu hoopis sõjapaadiga, mis kimbutas nii Saksa ordu laevu kui käis naabreid lõunas ja läänes ründamas (ehk siis tollele karmile ajale kohaselt röövimas!).

Aegade muutudes arenes 16. sajandil omaaegsest sõjapaadist välja Väinamere peamine transpordivahend ja neid kohtas väga erinevat mõõtu – suuremad alused mahutanud kuni 10 hobuvankrit või 60 reisijat.

Teadaolevalt algas uisuliiklus esmalt Muhumaa läänerannalt Koguvast. Hiljem jõudsid seda tüüpi laevad ka saare idakaldal asuvasse Kuivastusse ning neid kasutati aastasadu nii Väikesel kui Suurel väinal – ehk sisuliselt oli tegu tänaste Virtsu-Kuivastu liinil liikuvate praamide kaugete eelkäijatega!

Lisaks viikingitelt ülevõetud ehitustraditsioonidele oli uiskude eripäraks hiiglaslik kahvelpuri, madal süvis (15 m kerepikkusega Moonlandil on selleks vaid 1 meeter) ja kaks paari aere (antud alusel on need 8 m pikad!).

Uiskude ajalugu katkes 1925. aastal, mil viimane taoline laev lammutati. Viimase uisu kodusadamaks oli aga hoopiski Riia (just seda linna käinud saarlaste ja muhulaste uisulaevastik aastasadade eest ründamas!) ning viimast selletüübilist alust kasutati liiklemiseks Riia ja Haapsalu vahel.

Uisu taassünnist saab rääkida alates 2009. aastast ning mullu juulis lasti Koguva sadamas valmis Moonland saare teises servas Kuivastus vette. Tänavu tegi Moonland üle 90 aasta esimese reisi oma ajaloolisel reisiliinil Muhumaa ja mandri vahel ning lisaks juulikuistele Tallinna merepäevadele sai teda näha ka äsjastel Kuressaare merepäevadel.

Moonlandi kaared on valmistatud Muhumaal kasvanud tammest, lehiselauad tuli tuua siiski Venemaalt. Et viimane „õige” uisk ehitati aastal 1910, polnud enam kuskilt võtta meistreid, kes taolise laeva ehitamisega oleks ise kokku puutunud. Asjaosaliste sõnul oligi sobiva materjali leidmise kõrval teiseks tõsiseks väljakutseks just osavate meistrimeeste leidmine. Aga need leiti ning pea nelja aasta pikkuse töö tulemus tõestas sel suvel uhkelt oma meresobivust.

Tallinna ei saabunud Moonland teiste Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi aluste kombel siiski (veel) mitte purjede all, vaid diiselmootori popsudes. Masti ja taglastuse kallal töö alles käib ja asja venimise põhjus on tavaline – raha, täpsemalt selle nappus. Muhu mehed on aga kindlad, et kui laev juba ise valmis, küll saab ka purjed peale ning peagi võtab Moonland sisse võrdse positsiooni Ruhnu jahta Runbjarn, kaljase Hoppet, Peipsi lodja Jõmmu, kuunari Kajsamoor ja teiste Eesti vana-aluste kõrval. Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi andmetel olla Moonland 14. ajalooline puulaev Eestis ja loodetavasti sugugi mitte viimane.

Autor tänab Moonlandi meeskonda artikli koostamisel osutatud abi eest ning võimalusest uue uisu esimene pikem reis Kuivastust Tallinna kaasa teha.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *