Pilved meretranspordi kohal

Foto:Jane Niit

Viimaste aastakümnete jooksul on meretranspordi osakaal pidevalt suurenenud ja peamiselt sel põhjusel, et suure materjali- ja tööjõukuluga kaubatootmine paigutub järjest enam arenenud tööstusriikidest Aasia ja Lõuna-Ameerika arengumaadesse, samas kui põhitarbijad on Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Kõikidest globaalsetest kaubavedudest veetakse lennukitega alla 0,1%, mööda maismaad ligi 10% ja meritsi suisa 90%*.

Maailma meredel sõidab üle 110 000 laeva, nendest 150 Eesti lipu all (arvestatud laevadega kogumahutavusega üle 100 GT ning välja on jäetud sõjalaevad). Nende hulgas on nii reisi-, kala- kui riigihaldusülesandeid täitvaid laevu, alates 2014. aasta aprilli keskpaigast Eesti lipu all kaubalaevu enam ei sõida.
Maailmamajanduse jätkuv kasv mõjutab elukeskkonda planeedil ja lisaks juba tuvastatud otsestele kahjudele võib see tulevikus kaasa tuua pöördumatuid katastroofilisi kliimamuutusi. Fossiilkütuste põletamisel atmosfääri paisatavast CO2 üldkogusest moodustab laevandusest pärinev osa maailmas 3,3%, kuid see on pisut üle 1 miljardi tonni. Tulenevalt meretranspordi osatähtsuse suurusest otsivad nii Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon IMO, Euroopa Liit kui ka USA Keskkonnakaitse Agentuur pidevalt võimalusi, kuidas vähendada laevaliikluse kasvavat mõju keskkonnale ning inimeste tervisele. Ühena sellistest meetmetest hakkas 1. jaanuarist 2015 kehtima nn väävlidirektiiv**, mille kohaselt peavad laevafirmad tiheda laevaliiklusega merealadel kasutama senisest puhtamat kütust, ehk laevakütuste väävlisisaldus ei tohi ületada 0,1% (varasemalt oli lubatud kuni 1%). Kõnealune seadus sundis laevaomanikke ja -operaatoreid mõtlema uudsete tehnoloogiliste lahenduste peale ning kuna see kehtib ka Läänemere piirkonnas, siis puutumata ei jäänud ka Eesti laevaomanikud, sh Tallink ja Tallinna Sadam.

Merekultuuriaastal on paslik anda ülevaade, miks selline seadus vastu võeti ning milliseid alternatiive laevaomanikud kasutavad. Seda selgitab mai Tehnikamaailmas TTÜ Eesti Mereakadeemia laevamehaanika lektoraadi juhataja Heino Punab.

No comments! Maybe some later.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *