Peab… või ei pea?

Foto:Lasse Allard

Rehvide mustrisügavusest räägitakse tihti ja kõik teavad, et sooned rehvi pinnal on vajalikud. Otsustasime uurida, kuidas suverehvide kulumine mõjutab nende pidamist ja kuidas käituvad kulunud talverehvid kevadiselt märjal teel.

Suverehvid on tehtud suveajaks. Nende ehitus ja kummisegu on projekteeritud nii, et pidamine ja juhitavus oleksid kõige paremad suviste temperatuuridega ning asfaldil.
Märjal teel eeldab tõhus pidurdamine ja lühike pidurdusmaa rehvidelt eriti tugevat konstruktsiooni, hea pidamisega kummisegu ja sobivat mustrit. Kui teel on palju vett, peab muster suruma võimalikult palju vett kiiresti kõrvale, et säiliks kontakt rehvipinna ja tee vahel.
Suvel on täiesti lubatud sõita ka talverehvidega. Lamellrehvidega sõitmine võib tunduda meeldivana, sest need on asfaldil mugavad ja vaiksed. Mängu võib tulla ka majanduslik kaalutlus: sõita kulunud lamellrehvid suvel lõpuni (või loota, et need peavad vastu veel ka järgmise talve) ja lükata nii uute suverehvide ostmine aasta võrra edasi.
Ainult… lamellrehvid on projekteeritud teistsuguste olude jaoks. Need on mõeldud võimalikult hästi pidama jääl ja lumel, see aga vähendab rehvitehnoloogia üldkehtivate seaduspärasuste kohaselt nende pidamist märjal asfaldil.
Suvel võib liikluses kohata ka naastrehve, millest naastud välja tõmmatud. Ka nende kasutamine on igati seaduslik, kui naastud on korralikult eemaldatud. Ei piisa sellest, kui naastud on murdunud või nii ära kulunud, et sõites pole nende krabinat enam asfaldil kuulda. Nii et nende rehvide suviseks kasutamiseks tuleb ikka vaeva näha. Iseasi, kas seda ikka tasub teha.

Võtsime märja tee testi kuus rehvi. Suverehve esindas kolmes kulumisastmes Michelin Energy Saver. Üks komplekt polnud küll veel kuluda jõudnudki, selle mustri sügavus oli 7 mm. Paar aastat vanadel rehvidel oli mustrit 4 mm jagu ja kõige vanematel, napilt lubatavate hulka kuuluvatel vaid 2 mm.
Lamellrehvidest osalesid kaks Michelini mudelinimega X-Ice. Uuemal Michelinil oli soonte sügavus 8 mm ja vanemal poole väiksem. Talvesõidu tarbeks tuleks 4 mm mustriga rehvide puhul juba mõelda nende vahetamisele uute vastu.
Naastrehviks võeti kümme aastat vana Nokian Hakkapeliitta 5, mille naastud olid juba nii kulunud, et talvesõiduks need rehvid enam ei kõlvanud. Mustrit oli aga alles veel 5 mm, seega nägid rehvid peale vaadates üsna korralikud välja. Suviseks kasutamiseks said naastujäänused välja tõmmatud.

Katsed tehti Nokiani testirajal. Pidurdamist alustati kiiruselt 80 km/h ja tulemused olid osalt ootuspärased, pakkusid aga siiski ka üllatusi.
Uute ja ka veel poole peale kulunud suverehvide pidurdusvõime oli väga hea. Edasine kulumine toob aga kaasa pidurdusvõime olulise vähenemise. Tähelepanuväärne on aga see, et juba lõpuni kulunud suverehv pidurdab siiski pisut paremini, kui otse pakendist võetud lamellrehv, mis omakorda on samal tasemel vana naastrehviga.
Kulunud lamellrehvid on kõige kehvem võimalus. Puust ja punaselt: kui suverehve kasutaval autol on täispidurduse korral 25 meetri järel jalakäija kiirus, siis möödub niisama jõuliselt pidurdav, kuid vanade lamellrehvidega auto sealt kiirusega 50 km/h.
Pidurduskatsel olid erinevused selgesti näha, kuid vesiliu tekkimisel jäid vahed oodatust väiksemaks. Katses mõõtsime kiirust, mille juures esirattad kaotavad täielikult pidamise ja auto pole enam juhitav.
Katse ajal oli vee sügavus 6 mm, veekihi paksus mõjutabki kõige olulisemalt vesiliu tekkimist. Rooplikuks sõidetud maanteel ja linnatänavatelgi on vaod sageli veel sügavamad ning tipptunnil sõidetakse aastaringselt sama kiirusega ja tihedalt lähestikku, olgu all siis lumi, jää või paks kiht vett. Vesiliu tekkimise eest ei hoia ka uus rehv, kulunuga on oht aga veel märksa suurem.

Polnud üllatus, et kulumisega jääb rehvi pidamine kehvemaks. Üllatus polnud ka see, et märjal suvisel teel toimivad suverehvid paremini kui talverehvid. Testi kõige tähelepanuväärsem tulemus oli aga see, et isegi juba väljavahetamist vajava suverehvi pidamine on parem kui uuel lamellrehvil. Seda tasuks rehvivaliku tegemisel meeles pidada. Lamellrehv ei ole siiski suverehv, isegi kui sellele väliselt sarnaneb.

Testitulemused leiad maikuisest Tehnikamaailmast.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *