 Tänu liimitööstuse arengule on liimimine üha sagedamini arvestatav alternatiiv millegi püsivaks kinnitamiseks. Ent liimimise kohta kehtib sama tõde, millega tuleb arvestada ka paljude teiste ehitus- ja remonditoodete kasutamisel: soovitud tulemus saavutatakse vaid tänu teadmistele ja oskustele või vähemalt kasutusjuhendi lugemisele.
Liime kasutatakse paljudes tööstusharudes, isegi rasketööstuses; neid rakendatakse ka sellistes tootmisprotsessides, mida liimimisega ei seostatagi. Komposiitmaterjalid koosnevad tavaliselt ühest või kahest põhimaterjalist ning liimilaadsest ainest. Näiteks klaaskiudlaminaadi moodustavad tegelikult õhuke vaiguliim ja kiudjas aine.
Puidutööstus ei saa liimideta kuidagi hakkama. Suuri täispuidust pindu on võimalik valmistada vaid puitu kokku liimides. Ka vineeri poleks võimalik toota puidukihte üksteisega tugevalt ühendavate liimvaikudeta. Kertopuu ehk spoonkihtpuit ja liimpuit on teatud komposiitmaterjalid, mille tootmisel on olulisel kohal jällegi liim.
Nii mõnigi kokkupandavat mööblit müüv firma võiks pääseda halvast mainest lihtsalt, lisades mööblipakendile väikese liimituubi. Sõrmeotsatäis valget D2 klassi üldliimi teeb mööbliliidetega imesid. Kui see asendada veel klass parema, niiskustkannatava D3 liimiga, peab mööbel hästi vastu rõdulgi.
Liimikasutamise oskust ei tasu unustada ka remontimisel. Liimi läheb vaja nii põrandakatete kui klaaskiudtapeedi paigaldamisel. Tänu õigetele liimidele püsivad plaadid ja liistud seinas ka kruvideta.
Äpardumist saab ära hoida
Enamik liimimisega seotud probleemidest tuleneb ebaõnnestunud liimivalikust või valest kasutamisest. Hullemal juhul on tegemist lihtsalt hoolimatusega. Arvatakse ka, et liim on liim, ning erinevad pakendid on vaid tarbija hämamiseks ja tootjate kauka täitmiseks.
“Kui liimimine ei õnnestu, siis tavaliselt on põhjuseks liimi vale kasutamine. On tulnud ette selliseidki juhtumeid, kus olukord on hoopis käest läinud. Klient helistab, aga taustal kostab kops ja kops – vale ainega kinnipandud tükid kukuvad põrandale,” kirjeldab Ari Tuominen Kiilto Oy tehnilisest nõustamisest.
“Liimi valides peab alati teadma, mis materjalide jaoks seda kasutatakse. Teinekord võib tõesti raske olla valikut teha. Selles mõttes võivad probleemsed olla kõvad plastmaterjalid. Kergestiliimitavate materjalidega on tüüpiline häda see, et liimitavaid esemeid ei hoita teineteise vastas piisavalt kaua või ei vajutata piisava jõuga,” kirjeldab Rakennuskemia Oy müügijuht Jukka Nuutinen.
Näiteks harilike universaal- ja puiduliimidega liimides peab liimitavaid osi või esemeid surve all hoidma, muidu ei jää need kokku. Seda tüüpi liimid ei täida pinna ebatasasusi. Harilike liimide täituvusteema on samasugune väärarvamus nagu see, et värvimine teeb ebaühtlase viimistlusega seinapinna siledaks.
Kui liimitavate pindade kontakt on nõrk kas liiga kerge surve või liimitavate osade halva kokkusobivuse tõttu, siis kokkuliimitud ese laguneb käsitsemise tagajärjel. Kui aga osad sobivad hästi kokku ja neid hoitakse pärast liimimist tugeva surve all, saab ka käsitööharrastajatele mõeldud liimidega suurepärase tulemuse.
Oluline on, mida liimime
Liimi ostes peab mõtlema, mis materjalide ühendamiseks seda vaja läheb. Tavalise universaalliimiga pole mõtet hakata näiteks terast liimima. Kui aga tegemist on polüuretaani põhjal valmistatud puiduliimiga, võib üheks liimitavaks materjaliks vabalt olla metall.
Liimi valikut mõjutab ka liimitavate pindade siledus. Põhimõtteliselt on karedam pind liimiühenduse püsivusele vaid kasuks, sest liim nakkub sellel paremini. Samas ei pruugi see alati nii olla, eriti liimide puhul, mis ei täida pinna ebatasasusi.
Kõige selgem erand on kiirelt kuivavad liimid kõvadele pindadele, neid nimetatakse ka super- või kiirliimideks. Need liimid ei toimi, kui liimitav pind on poorne või ebatasane. Poorsete pindade liimimiseks on olemas geeljas kiirliim.
Ka niiskuskoormuse mõju ei saa alahinnata. Mida rohkem puutub liimitav pind kokku veega, seda tugevamat liimi läheb vaja. Puiduliimide valikul võib lähtuda juba varem mainitud niiskusklassist: D2 liim kannatab juhuslikke pritsmeid, D3 peab niiskuse mõjule juba veidi kauem vastu. Kui liimitav ese või koht on õues, siis kasutatakse kindlasti D4 klassi liimi.
Omad nipid on ka seinaliimide kasutamisel, valides lähtutakse liimitavast materjalist, mitte seinapinnast. Rusikareegel on: imendumist nõudvad tapeedid pannakse seina hariliku tapeediliimiga, nn non-woven tapeedid ehk mittevenivad fliistapeedid ning klaaskiudpinnakatted selleks ette nähtud liimiga.
Tänapäeval on müügil ka liime, mis sobivad mitmele erinevat tüüpi tapeedile. Liimi kasutusjuhendis on üsna täpselt kirjas, milleks seda kasutatakse.
Tapeediliimi valides on kindla peale minek, kui osta liim, mida soovitab konkreetse tapeedi tootja või maaletooja.
Teadmised ja oskused on hädavajalikud
Kaasaegsete liimide kasutamine on põhimõtteliselt lihtne, kuid siin on ka omad ohud. Kindel viis töö ära rikkuda on üritada kokku liimida esemeid, mis on rasvased, määrdunud või muidu olukorras, mis takistab liimi nakkumist. Võib arvestada, et ettevalmistamisele kulub mitu korda rohkem aega kui liimimisele endale.
Isegi kui tingimused on sobivad ja valitud liim konkreetse töö jaoks parim, võib liimimistöö oskamatuse tõttu ikkagi aia taha minna. Näiteks on suur kasu teadmisest, kui palju liimi pindadele kanda. Tavaliselt kiputakse tuubi liiga hoogsalt pigistama.
Kõigist ehitustel tehtavatest liimimistöödest on põrandakatte liimimine ehk selline, kus kõige rohkem läheb vaja oskusi ja kogemusi. See pole töö, millega algajad võiksid kätt harjutada, sest konkreetsetest tingimustest sõltub palju. Kindel on see, et kui tavalise PVC-katte alla pannakse liimi umbes 300 g/m², siis pressib see katteäärte vahelt välja. Pigem tuleb liimi panna liiga vähe kui liiga palju, soovitavad spetsialistid.
Ka liime valides pole mõtet liialdada. Liiga tugeva nakkega liim maksab rohkem, ent sellega ei pruugi paremat tulemust saavutada, pigem võib juhtuda vastupidi.
“Kui tavaline pabertapeet või mitteveniv fliistapeet pannakse seina liiga hea nakkega liimiga, on hiljem raske seda seinalt maha saada,” ütleb Esa Hutri firmast Tapkor.
Sama kehtib ka liimiplekkide kohta. PVAc puiduliimi, nagu ka hiljuti kauplustesse ilmunud MS-polümeerliimi plekid saab kohe eemaldada puhta veega, aga lahustipõhiste ja kahekomponentsete liimide plekkidest lahtisaamisega võib olla palju jändamist.
Kui liimiplekid pole veel kuivanud, saab neist lahti spetsiaalsete, selle liimi jaoks ettenähtud vahenditega. Kui liimiplekid on kuivanud, tuleb neile läheneda teiste võtetega. Näiteks kuivanud epoksiidliimi saab eemaldada vaid mehaaniliselt.
Pikemalt uuri ajakirjast! |
