Lukk on igale kodule väga oluline. Seepärast pole poodi minnes vähetähtis enne veidi uurida, mis teeb ühes lukust hea luku ja mis on tegelikult turvalukk.

Hea lukk koosneb heast lukuraamist, heast südamikust ja heast kattest luku ümber. Hea luku jaoks tuleb hankida ka korralik, tugevast ning kvaliteetsest materjalist uks. Lukk ei tee kunagi ust paremaks või vastupidi. Samuti ei piisa sellest, kui vaid üks kahest tähtsast asjast on hea. Väga kvaliteetset ning muukimiskindla südamikuga lukku ei hakka keegi muukimagi, kui aga see on paigaldatud silmanähtavalt nõrgale uksele, lüüakse uks lihtsalt maha. Enamikel juhtudel õnnestub siiski lõhkuda nii lukke kui ka uksi, seega on luku füüsiline tugevus oluline.

Lukk on turvaline ainult siis, kui see on nii muukimiskindel kui ka lõhkumisele vastupidav. Varga jaoks ongi luku lahtimurdmisel kõige otsustavamad kaks faktorit – tegevusele kuluv aeg ja kaasnev müra. Mida rohkem aega ja lärmi nõuab luku või ukse lõhkumine, seda suurem on võimalus, et naaber märkab ja kutsub politsei.
Seepärast eelistab varas jõudu proovida ukse kallal, kus risk teolt tabatud saada on oluliselt väiksem.

Mis teeb lukust turvaluku?

Välisel vaatlusel ei pruugi igaüks vahet teha, milline on turva- või tavalukk. Üldkokkuvõttes on turvaluku kogu lukulahendus tugevama konstruktsiooniga, ilmastikukindlam, peab paremini vastu lõhkumisele ja/või puurimisele. Kõigil turvatoodetel on nähtaval kohal tootenumber, mis paistab välja ka juba paigaldatud lukul.

Eestis turvalukkudel kindlad standardid

Eesti Vabariigis on vastu võetud standardid, millele peavad vastama lukusüdamikud ja -raamid ning ukselingid ja nupud. Standardid omistatakse vastavalt erinevate katsetuste tulemustele. Näiteks testitakse soolakambris luku korrosioonikindlust, samuti püütakse tööriistadega teatud aja jooksul lukku lõhkuda, lisaks kestvustestid – lukusüdamikku keeratakse sadu tuhandeid kordi ja vaadatakse, kas südamik peab sellele vastu. Vajadusel viiakse läbi ka tulekindlusteste, mille käigus lukke põletatakse koos ustega.

Kui tekib kahtlus luku turvalisuses, võib alati müüjalt nõuda sertifikaate või vastavuspaberit standardile. Igal tootjal, maaletoojal ja müüjal peavad sellised paberid olema olemas. Dokumendile peab olema märgitud toote number, sertifitseerimisasutus, kus turvalisustest on tehtud, ning turvaklass. Turvalukud kuuluvad klassidesse 4–7. Klassid on määratletud vastavalt luku vastupidavusele – mida väiksem number, seda nõrgem turvaklass. Esimese klassi lukk on mõeldud näiteks tualetiuksele, seitsmenda klassi lukku võib kasutada juba varahoidlas. Igapäevased turvalukud jäävad neljanda ja kuuenda klassi vahele.

Lisaks on sertifikaadil info, kas lukk on läbinud erinevaid teste – näiteks korrosioonitesti, tulekindlustesti või mõne muu. Testitud lukud märgistatakse CE tähisega, ostja saab ja peaks küsima paberit selle kohta, millised testid lukuga on läbi viidud.

Lukuraamil peab olema CE märgistus, mis näitab, et lukk on läbinud testid, mille kohta võib küsida sertifikaati.

Eesti turul on kahele standardile vastavaid lukke – Skandinaavia standardile vastavad turvalukud ja DIN-standardile vastavad lukud. DIN lukke tuntakse meil vanast ajast rohkem Vasara lukkudena.

Skandinaavia standarditest on levinumad Assa ja Abloy – nende lukkude komplekt koosneb ukselingist, turvavasturauast, lukusüdamikust koos patenteeritud võtmega ning lukuraamist. Skandinaavia lukkude südamikud kinnituvad nelja kõvasulampoldiga, mis teevad lukustuslahenduse eriti tugevaks.

Vasara ehk DIN-tüüpi lukukomplekt koosneb samadest komponentidest, kuid kuna nende lukkude südamikud kinnituvad vaid ühe poldiga ja on kergesti lõhutavad, tuleb neile lisaks juurde osta turvakatteplaat, mis kaitseb südamikku lõhkumise eest.

Turvalukkude südamikud peaksid olema kindlasti patenteeritud ja varustatud ka puurimiskaitsmetega. Skandinaavia lukkudel tähistatakse puurimiskindlad südamikud märgistusega SCD.

Turvalukke toodetakse nii ühe- kui kahesüsteemseid

Ühesüsteemseid turvalukke ei soovitata kodus olles lukustada, kuna neid saab seestpoolt avada vaid võtmega. Kui juhtumisi tekib situatsioon, kus kiiresti on tarvis hoonest väljuda (näiteks tulekahju korral), kuid võtit ei ole käepärast, osutub ukse avamine suhteliselt keeruliseks. Et tagada kiire väljumisvõimalus, tuleks uksele paigaldada ka nn käigulukk, mida saab kasutada kodus olles.

Kahesüsteemsetes turvalukkudes on ühendatud turvaluku turvalisus ning lisatud kiire väljumisvõimalus. Nii ei saa näiteks akna kaudu korterisse tunginud varas ukse kaudu ilma võtmeteta lahkuda ja kodus olles on alati kindlustatud kiire väljumisvõimalus. Sellised on näiteks ASSA2000 seeria lukud, kus ühel lukul on mõlemad funktsioonid.

Kahjuks ei saa kõiki lukumüüjaid pimesi usaldada. Kui tekib kahtlus, kas tegemist on turvalukuga või mitte, võiks küsida sertifikaati või tunnistust toote kohta.

Parimates lukumüügikohtades, Assa ja Abloy volitatud edasimüüjad, on müüjad läbinud erialase koolituse ja oskavad kliendile soovitada õigeid lahendusi vastavalt standardile.

Turvalukk on ühekordne investeering, mis kestab ja kaitseb aastakümneid. Keskmise turvalukukomplekti hinnad algavad umbes 2500 kroonist. Turvaluku valikul hinna järgi ei ole tegelikult suurt vahet, kas osta Skandinaavia või DIN-tüüpi turvalukk, kuna ühesuguse turvataseme saavutamiseks on kokkuvõttes hind sama.