Teadus

Meie ainukordne kõrgearvuline

Kui siil aitas päästa Kalevipoja ja haned päästsid Rooma, kas siis saavad arvud päästa inimese? Vastus on: saavad küll – kui tegu on Ernst Öpikuga. Kuid peame olema valvel: on olemas oluline arv. Ja vähem oluline ning veel vähem oluline...

Pliiatsi vabastamine

Materjaliteaduse üks viimaste aastate suurimaid avastusi ja lootusi grafeen ehk ühe aatomi paksune grafeenileht avastati 2004. aastal. Grafeenihelbekese eraldamise eest grafiidist anti juba 2010. aastal välja Nobeli preemia. Vaatamata tormilisele akadeemilisele uurimistööle ei ole siiani grafeenile olulist praktilist rakendust, kuigi...

Teadus ja tehnika köögitiirul

Tehnikamaailmas oleme peamiselt vaadelnud, kuidas tehnoloogia arendab meie IT- ja automajandust. Kuid samas on see vargsi tunginud ka meie igapäevasesse ellu ja mis oluline, meie toitumisse. Olid ajad mitte nii väga ammused, kui meie köögis domineeris vanaema puuküttega pliit sisseehitatud...

Einsteini aegruumi aastasada

25. novembril 1915 esitas 36aastane saksa füüsik Albert Einstein oma üldrelatiivsusteooria eksaktse matemaatilise tensorteooria. Ta jäi veidi maha saksa matemaatikust, 33aastasest üliandekast David Hilbertist, kes härrasmehena tunnistas üht väikest apsakat oma tõestuses ja ühtlasi Einsteini prioriteeti. Einstein kirjutas 1924. aastal...

Täheteaduse titaanid

Mida kaugemale kosmosesse soovitakse näha ja sealt aina väiksemaid objekte aina täpsemalt üles leida, seda suuremaid vaatlusinstrumente on vaja. Valmimas on kaks nii suurt teleskoopi, millest kümmekond aastat tagasi poleks keegi julgenud isegi unistada. Kui Euroopa Lõunaobservatoorium ehk ESO sai...