Käivitusabi põuetaskus

Foto:TM

Aku vananemisest ei saa aimu enne kui juba liiga hilja on – ühel ”kenal” hommikul auto lihtsalt enam ei käivitu. Kaasaegne käivitusabiseade mahub kasvõi jope taskusse, kusjuures lisaks auto ”reanimeerimisele” on sellest abi ka telefoni, tahvelarvuti või sülearvuti taaselustamisel – olgu siis vooluvõrk käepärast või mitte.

Autoaku tühjenemise põhjused võivad olla erinevad. Kas jäid tuled põlema või on auto elektrisüsteemis mingi rike või on aku lihtsalt oma aja ära elanud – lõpptulemus on ikka sama. Starteri käivitamiseks enam piisavalt rammu ei jätku ning auto käima ei lähe.
Sageli tasub põhjust otsida sellest, kuidas auto kasutatakse. Krõbeda külmaga tarbivad ohtralt voolu nii istme- kui klaasisoojendused, ka automaatselt tööle hakkav kütusesoojendi teeb voolutarbimisel ohtralt „hävitustööd“. Ja kui vahemaa elu- ja töökoha vahel lühike, ei piisa sellest aku laadimiseks ning aja möödudes aku seisukord halveneb ja halveneb…
Tänapäevastes autodes on ohtralt ka kõikvõimalikke pidevalt töötavat tehnikat – nt kesklukustus või turvaseadmed – mis kõik kogu aeg voolu tarbivad. Seisku auto kasvõi parkimisplatsil, mingi energiakulu on seejuures ikka.
Et aku kauem kestaks ja ka nendel pakaselistel hommikutel töökorras oleks, tuleks aeg-ajalt pikemaid otsi sõita. Teine võimalus on lülitada kasutult voolu tarbivad seadmed välja ning kolmandaks otsida välja vana hea akulaadija.

Ohtlik käivitusabi
Ükskõik, mis on aku tühjenemise põhjus, juhtub see ikka ootamatult. Sel juhul tuleb ühel või teisel moel lisavoolu anda – aga kuidas? Kui käivituskaablid käepärast, saab seda kasvõi naabri autost. Tuleb aga tähele panna, et tänapäeva autod on täis kõikvõimalikku elektroonikat ning lisavoolu oskamatu andmine võib seda kahjustada, hullemal juhul aga lausa rikkuda. Vaid üks vale liigutus võib auto elektrisüsteemi sõna otseses mõttes hävitada.
Seejuures võib ohtu sattuda ka voolu andev auto ise. Võimalik pingelangus võib auto armatuurlauale tekitada tõelise signaallampide tulevärgi ja neist ei saa muidu lahti kui esindusse pöördudes. Hea kui probleem vaid testri ühendamisega laheneb, halvemal juhul võib ees oodata kulukas remont.

Aita turvaliselt
Paljudele autode sobivam ja kordades turvalisem kui teisest autost „täkku“ anda, on oma akuga varustatud stardiabiseadmed. Väikesegabariidiline seade on pakitud korrektselt plastkarpi ja mahub kasvõi jope taskusse.
Oma käivituskaablitega akupank sobib enamikule 12 voldise elektrisüsteemiga bensiini- ja diiselautodele. Auto akut sellega täis ei saa, ent auto mootori saab hädakorral käima, olgu aku ise kasvõi päris tühi. Selline seade sobib kenasti ka mootorrataste, -saanide või ATVde käivitamiseks, väiksematest seadmetest rääkimata.
Sõltuvalt aku mahutavusest jätkub voolu paremal juhul 5-6 käivituskatseks, ehkki sageli piisab vaid ühest. Kasutada tohib selliseid seadmeid siiski vaid käivitamiseks ning see ühendatakse vooluringi läbi aku – mitte mingil juhul ei tohi seda kasutada aku asemel.
Reeglina on seadmed varustatud kaitsesüsteemiga valesti ühendamise, lühise ja muude võimalike vigade kaitseks. Akupanga enda laadimine käib kas vooluvõrgust või auto sigaretisüütaja pesast. Enamasti on seadmel ka võimas leedvalgusti.

Lisarammu ka telefonile
Käivitusabi andmise kõrval on sellisel vooluallikal muidki rakendusi. Nutirakenduste lisandumine on koormaks nutitelefonide akudele ja nii sobivad käivitusabiseadmed lisavooluallikaks ka telefonidele, nutiseadmetele, MP3-mängijatele, kaasaskantavatele arvutitele, kaameratele ja paljudele teistele seadmetele.

Seekordsesse võrdlusse valisime veidi toekamad (10-12 Ah) seadmed, millest piisab telefoni laadimiseks 5-6 või tahvelarvuti puhul paariks korraks. Sellest peaks jätkuma nt pikemaks nädalalõpuks elektrita suvemajas või kasvõi telklaagris.
Pea kõigil vooluallikatel on lisaks 12 V akujuhtmetele ka kaks 5 V USB-liidest, mille kaudu nutiseadmeid laadida. Suure akuga sülearvuti täielikuks täis laadimiseks nendest seadmetest ilmselt ei piisa, ent arvuti saab uuesti tööle. Taskulampide ja teiste väiksemate seadmete laadimiseks on neis aga energiat enam kui küll.

Varuvooluallikas on autojuhile suurepärane lisaseade. Kui suur kiire käes, ent auto käivitumast keeldub, võib see osutuda sõna otseses mõttes päästjaks. Liigselt suuri lootusi sellele panna siiski ei tohiks ja kõige kindlam on siiski auto aku korrasolekul silm peal hoida.

Testitulemused leiad märtsikuisest Tehnikamaailmast.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *