Uued parvlaevad

Foto:BWB (Jarek Jõepera)

Mul kukkus ükspäev raadiot kuulates suu lahti. Üks mees ütles ilma häbenemata, et ta pole veel Saaremaal käinud! No mis sa oskad selle peale ütelda? Hakkasin siis mõtlema, et äkki on mõni selline inimene veel, kes pole teed meie saartele üles leidnud ega tea, kuidas sinna saab. On ju peale Saaremaa veel Muhu ja Vormsi ja Kihnu ja Ruhnu ja noh, Hiiumaa ka ja – no katsun teid natuke juhatada.

Kui teil pole järelkaruga järelveetavat rahakotti või saite linnaloa vaid mõneks päevaks, siis võite need Saaremaast väheke suuremad saared nagu Gröönimaa või Madagaskar või Suurbritannia korraks sinnapaika jätta ning natuke kodu ümber ringi vaadata. Ning päevselge, et alustama peaks Saaremaast. Terve teadjam maailm teadis omal ajal, et seal elavad nii vägevad inimesed, kes taevast päikese alla võtavad, kui tahavad. Ja löövad viikingipealikke kümnete kaupa teise ilma. Rutake sellest vägevusest siis osa saama! Muhu- ja Saaremaale, nagu ka Hiiumaale, saab mugavasti uhiuute, ametlikult küll parvlaevadeks kutsutavate alustega, mida rahvasuu aga praamidena teab. Ju rahvas teab, mis on hea, isegi pileteid saab osta aadressilt praamid.ee.

See sõna tuli ja jäi kasutusse ajast, kui väinades pidasid ühendust tankiveoks ehitatud alused, mida kohalikud pesukaussideks kutsusid. Saared olid ju suure N. Liidu välispiir ja kapitalistlikud vereimejad olid hulgakaupa muudkui üle mere kallale tulemas. Siis oleks tankid justkui ära kulunud – isegi raudtee ehitati selle hirmuga korraks Saaremaale. Tegelikult said need praamid oma ülesandega vaevu-vaevu hakkama. Kas 1969 või 1970 olid Saaremaal suured sõjaväeõppused, kuhu veeti ka tanke. Kui tanki vedanud vedukauto, treiler ja tank praamile sõitsid, siis vajusid praami kapteni ja tüürimehe näod pikaks ja halliks – tekk oli veepiirist loetud sentimeetreid kõrgemal, laine käis üle poordi, aga vesi voolas siiski äravooluavadest minema. Neil praamidel ei saanud mingist reisijate mugavusest üldsegi rääkida – kummaski pardas oli kitsuke koridor, kus sai vihma eest varjus seista, mõni õnnelik sai ka taguotsa kunstnahaga üle löödud metallistmele toetada. Seepärast on praegused parvlaevad nagu teiselt planeedilt.

14. aprillist asus tööle Piret ja sealt saab lugeda aega, mil suursaarte ja mandri vahel peavad ühendust ainult TS Laevade uued ühesugused parvlaevad. Piret ja Tõll ehitati Poola Remontowa ning Leiger ja Tiiu Türgis Sefine laevatehases. Esimesed kaks ootavad Virtsu-Kuivastu ning teised Rohuküla-Heltermaa liinil. Laevad on nimed saanud Saaremaa ja Hiiumaa muistsete vägilaste ja nende kaasade järgi.

Lisaks vaatame selles loos kõigi praamide otsa, mis Eesti vetel liiguvad – alustame Laaksaare – Piirissaare (Peipsil) vahel ühendust pidavast Koidulast, jätkame Ruhnu vahet liikuva Runö  ja Abrukat Roomaassarega ühendava Abroga ning  Leppneeme– Kelnase liinil sõitva Wrangöga. Ja siis juba Vormsil käijatele tuttav Ormsö, nimele kohane Ormsö sõsarlaev Kihnu Virve ning Saaremaa Triigi ja Hiiumaa Sõru sadama vahel liikuv Soela.

Lisa kommentaar

Turvaküsimus: *