Alfa Romeo 159 2,2 JTS

BMW 318i

Chevrolet Spark 1,0

Citroėn C1 1,0 SX

Hyundai Sonata 2,4 GLS

Kia Rio 1,4 EX

Mercedes-Benz B 170

Peugeot 1007 1,4

Seat Leon 2,0 FSI Sport Up

Suzuki Swift 1,3 GL A/C

Toyota Yaris 1,3 VVT-i Linea Sol

Volkswagen Passat 2,0 FSI Comfortline

 

Tosinajagu autosid tundus võrdlemiseks paras ports, ei liiga väike ega ülejõukäivalt suur. Aga mullune aasta tõi uusi mudeleid märksa rohkem. Nii et kõik sisse ei mahtunud, tuli tahes tahtmata mingi valik teha. Esiteks jäid kõrvale nelikveolised. Siis mahtuniversaalid – kuigi Mazda5 või Opel Zafira oleksid kahtlemata huvi pakkunud. Suured ja kallid autod jäid samuti kõrvale, kuigi S-klassi Mercedese jääraja-omadusi oleks ju kindlasti olnud põnev proovida. Nii et kuigi rühmas oli ka mõni peaaegu normaalmõõtudes auto, langes rõhk sel korral mikrominidele ja lihtsalt minidele. Selles klassis on liikumist – näiteks esindab Citroėn C1 mitte ainult ennast, vaid ka Peugeot 107 ja Toyota Aygot ning oli huvitav teada saada, kas Prantsuse-Jaapani ühisprojektis oli jäänud kohta ka talveoludele. Või siis et Daewoost Chevroletiks muutunud Spark on küll üsna ohtra varustusega, kuid kas see varustus talvel töötab?

 

Kokku sai siis seitse eurooplast, vaid kaks jaapanlast ja kolm korealast. Nagu võistlustel ikka, oli võistlejate seas suursoosikuid ja neidki, kel olulisem osavõtt ja suurimaks eesmärgiks nii-öelda isikliku rekordi püstitamine. Samas, eks võistlustel loob varasem kuulsus ka lisapingeid, mis tundmatuna kohale tulnul puuduvad. Aga nagu pole taliolümpial sportlast, kes üksipäini kogu Vene hokikoondisele ära teeks ja kohe seepeale suusamaratonilt kulla võtaks, nii ei eeldanud me autode seas suurimaltki favoriidilt mäekõrgust võitu. Tasemed on ühtlustunud ja stardijoonel olid kõik võrdsed – aga põhjamaine talv toob autodes esile omadusi, mis mujal tähelepanuta jäävad.

 

Kogu testi ja tulemused leiad septembrikuisest Tehnikamaailmast.