| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Võrreldes võrreldamatut
Testid / Hannu Ahonen,Pekka Aromaa,Jari Pitkäjärvi aasta autoks valitud Toyota Prius on aga hübriidauto, millele üsna raske samasugust kõrvale leida. Nii on siis tegemist erinevate tehniliste lahenduste võrdlusega, Prius läheb võistlema bensiinimootorite uusimat lainet esindava koda Octaviaga ja uute otsepritsediislite põlvkonna eest astub välja Peugeot 407 SW. Toyota Priusel kasutatav hübriidtehnoloogia on üle pika aja üks päris uus samm autode arengus. Priuse projekteerimisel olid eesmärkideks väike kütusekulu ja vähe heitgaase. Bensiinimootori täit võimsust kasutatakse vaid lühiajaliselt, kiirendamiseks. Neil kiirendushetkedel on kütusekulu ja heitgaaside hulk muidugi kõige suuremad. Kiiruse hoidmiseks piisab aga vaid tänapäevase mootori jõuvaru murdosast.
Tavalises sõiduolukorras aitaks seega märksa väiksemast sisepõlemismootorist. Kui suuremat võimsust vajavateks hetkedeks ühendada sellega väikeselt akult voolu saav elektrimootor, siis on lahendus kütusekulu ja heitgaaside poolest soodus. Kui elektrimootor toeks, ei pea sisepõlemismootor normaalsel kiirendusel nii väga pingutama, et kütusekulu märgatavalt kasvaks.
Toyota on valinud Priusele bensiinimootori. Kui hübriidauto oleks pärit Euroopast, oleks sel tõenäoliselt diiselmootor. Asi on erinevas suhtumises põlemisjääkidesse. Jaapanlased peavad ohtlikumateks jääkideks lämmastikoksiide ja tahmakübemeid, mida diiselmootor toodab bensiinimootorist rohkem. Euroopas püütakse vaadata jääke kompleksselt, tõstmata tahma, süsiniku- või lämmastikuühendeid
eraldi esile. Võiks öelda, et Euroopas pööratakse enam tähelepanu süsihappegaasile, sest selle väike kogus heitgaasides viitab ka väiksemale kütusekulule – see näitaja on diiselmootoril aga parem.
Automaatkäigukast
Kuna Prius on – või täpsemalt, toimib kui automaatkäigukastiga auto, siis vähemalt selles osas leidsime talle võrdsed vastased. Lisaks automaatkäigukastile pidi aga tegemist olema uusima mootoritehnoloogiaga. Sobiva VW uue otsepritsega 2,0 FSI mootori leidsime koda Octavialt. Uut ja tänu tahmaosakeste
filtrile ka eriti puhast diislitehnoloogiat esindab PSA kontserni ja Fordi ühistöös valminud 2liitrine, kuni 1650baarise survega HDi mootor Peugeot 407 SW ninas.
Toyota Priuse jõuallikast rääkides tuleb ära nimetada elektrimootor, aku, generaator ja 1,5liitrine neli-klappi-silindri-kohta bensiinimootor. Bensiinimootor, generaator ja elektrimootor on omavahel ühendatud planetaarse käigukasti abil. Seejuures on pidev ühendus vedavate ratastega vaid elektrimootoril. Bensiinimootori ja generaatori pöörded muutuvad vastavalt hetkevajadusele elektrivoolu ja võimsuse järele – ehk siis puudub otsene seos bensiinimootori töökiiruse ja sõidukiiruse vahel.
Siinkohal ei hakka me veermikke ja muud tehnikat üksikasjalikumalt lahkama, teised peale Priuse on ju meie testides juba esinenud. Mudelivalikust võib öelda nii palju, et Priusest on müügil vaid üks variant. Kaheliitrise HDi mootoriga Peugeot 407 on lisaks luukpäraga SW-le saadaval ka sedaankerega. Automaadi asemel võib saada kuuekäigulise manuaalkasti. Executive on kahest varustusastmest kallim.
Kaheliitrise FSI-mootoriga koda Octavia puhul on valikud üsna samasugused: laugpära või Combi nime kandev universaalkere, automaat või kuuekäiguline manuaal ja Elegance on kahest varustustasemest parem.
Kogu testi loe juulikuisest Tehnikamaailmast. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
![]() |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||