Üle-eestiline uuring hõlmas 500 autojuhti, kellest vaid viiendik arvas, et elektriautode pakutav keskmine sõiduulatus pole siiski piisav nende igapäevaste sõitude tarbeks ja sama palju vastanutest ei osanud hinnangut anda.
„Uurisime ka seda, milline on vastanute keskmine nädalane läbisõit ja vastustest joonistus välja, et nendest, kes arvasid, et elektriautode sõiduulatus ei suuda nende igapäevaseid vajadusi rahulduda enam kui poolte reaalne sõiduvajadus nädalas jäi alla 300 km. Samas suudavad pakkuda tänapäevased elektriautod sõiduulatust alates paarisajast kuni 700 kilomeetrini ühe laadimisega, mis on igati konkurentsivõimeline sisepõlemismootoriga autodele. Oluline on oma reaalseid vajadusi adekvaatselt hinnata ja selle järgi ka sobiv mudel vallida,“ ütles Volkswageni brändijuht Baltikumis Justas Nekrošius.
Vastanutest suurim hulk ehk 37% sõidab nädalas kuni 100 km – naistest 48% ja meestest 25%. 100-200 km kolmandik vastanutest ja 200-300 km 15% vastanutest. Üle 400 km sõidab nädalas 10% vastanutest.
Suhteliselt madalaks võib siiski pidada inimeste teadlikkust autode kiirlaadimise ja riigi toetuste osas elektriautode ostul. Vaid veerand vastanutest teadis, et elektriauto aku saab kiirlaadijas 30 minutiga täis laadida 10% tasemelt 80%-ni. „Tõsi, me soovitame alati, et inimene, kes elektriauto ostab, omaks laadimisvõimalust kodus, kodu läheduses või tööl, sest laadimiskulu on siis väiksem. Samas on kiirlaadimine väga mugav võimalus pärast tööd toidupoodi külastades või pikemal sõidul kohvipeatust tehes ning üle-eestiline avalik laadimisvõrk on väga kiirelt täienemas, kus leidub ka tasuta laadimisvõimalusi,“ lisas Nekrošius.
Veidi üle poole ehk 53% vastanutest ei olnud kuulnud valitsuse toetusest elektriautode ostuks, mis on Eestis 4000 eurot uue auto puhul.
Üks inimeste peamisi kõhklusi – kuidas elektriautod külmas kliimas hakkama saavad – leidis ka uuringu põhjal kinnitust. 57% vastanutest arvasid, et elektriautod ei sobi külma kliimasse ja 33% ei osanud hinnangut anda. „Nii sisepõlemismootoriga auto kui elektriauto kulutavad külmas kliimas rohkem energiat. Lai valik erineva võimsusega akusid võimaldab valida iga inimese jaoks sobiva arvestades nende reaalseid vajadusi. Samas soojeneb elektriauto sõitjateruum oluliselt kiiremini, kui sisepõlemismootoriga autodel, mis võiks kõneleda meie kliimas pigem elektriauto kasuks. Samuti on enamikel elektriautodel standardvarustuses kaugjuhitav eelsoojendusfunktsioon. Kõige parema tulemuse annab talvel sõiduulatuse osas, kui eelsoojendus on sisse lülitatud samal ajal, kui auto on ühendatud laadimisvõrku – nii soojeneb sõitjateruum ja aku elektrivõrgust energiat saades,“ lisas Nekrošius.
„Võib öelda, et üllatavalt oluline oli inimeste jaoks ostuotsust tehes see, kas autotoojal on olemas toimiv süsteem autoakude taaskasutuseks – 42% pidas seda oluliseks ja 29% mitte nii oluliseks. See näitab, et keskkonnahoid on järjest olulisem ja neid argumente arvestatakse ka automarkide vahel valides. Inimesi huvitab üha enam, millest akud on valmistatud, milline on elektrisõidukite süsiniku jalajälg kogu elutsükli jooksul ning kuidas neid taaskasutatakse. Näiteks Volkswageni elektriautode komponendid toodetakse ja transporditakse süsinikuneutraalselt.“
Euroopa Liit kavatseb ka karmistada igat tüüpi akude tootmise ja taaskasutuse eeskirju. Lähiajal tuleb akud varustada digitaalse passiga ja nende konstruktsioon peab võimaldama taaskasutamist. Aastaks 2031 tuleks järk-järgult lõpetada ka mittelaetavate akude kasutamine. Oluline on ka märkida, et kohustuslikuks muutub teabe esitamine elektriauto aku tootmisel tekitatud süsiniku jalajälje kohta. „Elektriautode akud koosnevad väga väärtuslikest komponentidest nagu liitium, nikkel, mangaan ja koobalt, mida saab taaskasutada. Näiteks Volkswagen avas 2021. aastal esimese akude taaskasutuse tehase, mis võimaldab taaskasutusse või ringlusse võtta üle 90% väärtuslikust materjalist,“ ütles Nekrošius.
Esindusliku valimiga üle-eestilise uuringu 500 vastajaga viis läbi uuringufirma Norstat. Vastanutest 4% sõidab igapäevaselt elektriautoga.
